Google'i tegevjuhi Eric Schmidti hinnangul on kolm suurt probleemi, millega internet ja seda kasutavad inimesed peavad järgmise kümne aasta jooksul silmitsi seisma: küberkurjategijad, "kustutamise nupu" puudumine ja tsensuur.
Eric Schmidt tuletas Washingtonis meedialiidrite ja ajakirjanike kohtumisel meelde, et internet ei ole utoopia ning tõi välja kolm tema hinnangul suurimat internetiga seotud probleemi järgmisel kümnendil, vahendas Forbes.

Üks probleemidest on Schmidti sõnul häkkerid ja küberkurjategijad. "Internet ei loodud kurjategijaid silmas pidades. Kui me ehitasime interneti, me ei arvanud, et nad välja ilmuvad. Ausalt, ma aitasin, mistõttu ma tean seda," ütles Schmidt. Tema sõnul püsib internetile omane haavatavus veel vähemalt kümme aastat ning kõike on vaja uute tehnoloogiate abil uuendada, et kaitsta internetti kuritarvituste eest. Teiste sõnadega: küberkuritegevus jätkab õitsengut.

Teine puudus on see, et internetil ei ole nn kustutamise nuppu. Kuigi õigus privaatsusele on Schmidti nimekirjas, ei arva ta, et regulatsioonid on kõige õigem viis inimeste privaatsust internetis kaitsta. Ta tõi näite, et kui inimest on noorpõlves vääralt laimatud, siis see jääb internetis teda elu aeg kummitama. "Ma kindlasti loodan, et tulevikus tulevad kasutusele järjekohad ja muud taolised asjad, mis aitavad eristada õiget ja valet," märkis Schmidt.

Kolmandana tõi Schmidt välja tsensuuri. See teema on Google'ile südamelähedane, kuna inimesed või valitsused, kes püüavad internetti tsenseerida, viitavad sageli just otsingumootoritele kui süüdlastele, kes jagavad materjali, mis on neile vastuvõetamatu. "Kuna valitsused ehitavad müüre ja filtreerivad informatsiooni, mida nad kardavad, ei tea inimesed, mis on tsenseeritud," ütles Schmidt. "Suure tõenäosusega seisame me silmitsi tulevikuga, kus tarkvara vaikselt kustutab meie mõtteid, häält ja kultuuri," lisas ta.

Samas lõpetas Schmidt oma kõne positiivse noodiga, vihjates, et ka tehnoloogia areneb ja täiustub: "Internet ja tehnoloogia on nagu vesi - nad leiavad alati väljapääsu."

Merili Nael ERR

Märkmed: