GIRKINI „VENE MAAILM“ I osa.
Eestlased Ukrainas 01 Aug 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2014/08/42767_001.jpg
Toomas Kümmel („Ukraina uudised“)

Venemaa sõjaline juht Ukraina idaosas Igor Girkin („Strelkov“) on ideeline fanaatik ja küüniline massimõrvar, Venemaa uue aja kangelane. Me ei tea Girkinist kuigi palju, kuid tänu suurele tähelepanule tema isiku suhtes on siiski mitmeid huvitavaid fakte temast interneti ajastule kohaselt hakanud välja ujuma.

Tema ja ta käsilased väidavad, et ta ajab Ukrainas ideelist asja, kaitseb nn „Vene maailma“. Selle termini sisu on väga sarnane natside eluruumi („Lebensraum“) mõistele, mis tähendab kõigi nende alade ühendamist ja vallutamist impeeriumile, kus elavad venelased.

Samal ajal on Girkin suur ajalooliste lahingute rekonstruktsioonide armastaja. Temast on palju fotosid, kus Girkin osaleb taolistes mängudes küll Vene armee ohvitseri mundris Esimesest maailmasõjast, valgekaartlasena Venemaa kodusõjast või punaarmeelasena Teisest maailmasõjast.

Kuid teha Girkinist romantik, ajaloolasest unistaja, mingisuguse „eksinud poja“ haletsetav võrdkuju, oleks sama naiivne, kui rääkida Auschwitzi koonduslaagri esimese komandandi Rudolf Hößi puhul pereväärtuste ja koduloomade kaitsjast.

GIRKIN - AJALOOLANE LAHINGUKOGEMUSEGA

Ukraina julgeolekuteenistus SBU maalib Girkini elukäigu kohta sellise
pildi: 1993. aastal lõpetas Girkin Moskvas ajaloo-arhiivinduse instituudi, juunist 1993 kuni juulini 1994 teenis aega õhutõrjevägedes valveroodu laskurina. Juba alates 1989. aastast osales aktiivselt ajaloolistes sõjalistes lahingukonstruktsioonides.

Justkui tavaline elulugu, kus mitte miski ei ennusta kurikuulsa terroristi staatust. On aga siiski andmeid, et õppimine ajaloolaseks ja arhiivinduse spetsialistiks kulges veidi omapäraselt. Ehk võiks „õppepraktikaks“ nimetada tema samaaegset viibimist Dnestri-äärses Vabariigis juunis – juulis 1992 ja Bosnias november 1992 – märts 1993. Tehti ju nendes piirkondades tol ajal tõepoolest ajalugu!

Samal ajal ilmuvad ideelise stalinisti ja impeeriumimeelse Aleksandr Prohhanovi nädalalehes „Zavtra“ ja selle eelkäijas „Den“ Girkini esimesed kirjatükid. Näiteks kirjutab keegi Igor G. artiklitesarja „Bosnia päevik“. Ajalehe juures tutvus Girkin ka Aleksandr Borodaiga, veel ühe hilisema „Novorossija kangelasega“.

Pärast instituudi lõpetamist ja diplomi kaitsmist leiame Girkini armeest. Edasi leping teenistuseks 166. kaardiväe motolaskur-üksikbrigaadis. Edasi osalemine esimeses Tšetšeenia sõjas. SBU versiooni kohaselt hakkas Girkini isiksus just pärast seda huvitama Venemaa eriteenistusi. Edasi tuli teenistus erinevates sõjaväeüksustes:

August 1996 – juuli 2000 – s/o 31763, juuli 2000 – aprill 2005 – s/o 78576, aprill 2005 – märts 2012 – s/o 36391. Spetsialistidele need üksuste numbrid ühtteist muidugi ütlevad. SBU nimetas aga Girkinit esmalt Venemaa relvajõudude peastaabi luure peavalitsuse GRU, seejärel föderaalse julgeolekuteenistuse FSB kaastöötajaks. Tõde võib olla vahepeal. Ilmselt on tõestatud Girkini kuulumine FSB-sse, kuid ametlikult läks ta sealt enne Krimmi ja Ida-Ukraina kampaaniat erru. Osa spetsialiste peab igasugust errumineku juttu naeruväärseks. Oletatakse, et Girkin anti lihtsalt ajutiselt laenule GRU-le, keda peetakse Krimmi ja Donbassi sõjalise operatsiooni üheks peakoordinaatoriks. Aga ega sellel ei olegi väga suurt tähtsust, missuguse eriteenistuse ülesandeid Girkin parajasti täidab.

Girkini auastme kohta pole samuti täit selgust. Ukrainlaste SBU nimetab teda järjekindlalt polkovnikuks. Samas on ka viidatud madalamatele auastmetele. Arvestades tema teenistust eriüksustes ja lahingukogemusi 16 aasta vältel, võib polkovniku auaste olla täiesti tõenäoline.

1999. aastal vahetas Igor G. välja Igor Strelkov. Arvestades liitumist eriteenistustega, on see isegi loogiline. Augustis 1999 kirjutavad „Viienda impeeriumi häälekandja“ „Zavtra“ veergudel ajalehe erikorrespondendid Aleksandr Borodai ja Igor Strelkov reportaaži Dagestanist Kadaari orust. Tuletame meelde, et Dagestani Buinaki rajoonis asuvas Kadaari orus kuulutasid islami äärmuslased vahhabiidid välja oma sõltumatu territooriumi džamaadi. Edaspidise jaoks on sellel oluline tähtsus, kuna vahhabiitidele appi läinud legendaarse Tšetšeenia välikomandöri Šamil Bassaevi üksuse sissetung oli üheks oluliseks ajendiks teise Tšetšeenia sõja puhkemisel. Borodai ja Strelkov kirjeldasid aga just sündmusi, kuidas Venemaa sõjaväe- ja eriüksused viisid läbi vabbabiitide külades puhastusi, mis tegelikkuses tähendas nende täielikku hävitamist.

Girkini varjul olevast tegevusest on tulnud teateid ka „visiitidest“ Lähis-Ida piirkonda. Selle tõestuseks võib leida kaudseid märke tema sõnavõttudest „Araabia kevade“ teemadel. Või seegi märk, et Girkin-Strelkovi koduleht internetis, kus ta ilmutab terroristide sõjateateid Donbassist, kannab sümboolset nimetust „Vene kevad“. Samuti oleme kuulnud Girkini põhjalikke teadmisi olukorra kohta Egiptuses, Liibüas, Süürias.

Pärast Maidani ilmus Girkin välja Krimmi annekteerimise operatsioonis, enne teisi, organiseerides kremlimeelsete separatistide liidrite kaitset ja võimu ülevõtmist. Veel enne roheliste mehikeste ilmumist. Girkin ei ole ka ise varjanud, et Slovjanskisse saabus ta Krimmist koos juba varem formeeritud üksusega.

BOSNIA

Ukraina sündmuste ajal on Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanduses ilmunud materjale Girkini võimalikust tegevusest Bosnia sõjas 1992. aastal. Väljaanne Klix ( http://www.klix.ba/vijesti/bih... ) avaldas foto 1992. aastast, millel on väidetavalt kujutatud noor Igor Girkin laigulises vormis, automaat käes. Tema kõrval seisab tuntud kohalik terrorist Boban Inđić. Väljaande sõnul võib Girkin olla osaline genotsiidis, 3000 rahuliku elaniku massimõrvas.

Foto on tehtud Višegradis, kus etnilise puhastuse ohvriks langes üle 3000 kohaliku elaniku. Sajad naised vägistati, lapsed ja vanurid lukustati hoonetesse ja põletati elusalt. Üldse sõdis Bosnias serblaste enklaavi relvarühmitustes 700 vabatahtlikku Venemaalt. Endine Bosnia armee ohvitser Aziz Tafro on aastaid uurinud Venemaalt saabunud vabatahtlike osalust sõjas ja etnilistes puhastustes serblaste poolel. Ta on selle kohta avaldanud raamatu, kus toob esile 37 vene vabatahtliku nimed. Tafro kinnitab, et Girkin osales lahingutegevuses Bosnias serblaste poolel. Tema andmetel sõdis Girkin esmalt Višegradis, hiljem viidi üle Sarajevosse.

(Järgneb.)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus