Nädala portree Tänu viisavabadusele saabub nüüd Kanadasse sageli külla inimesi kodumaalt ja aeg-ajalt astub neist mõni ka Eesti Elu toimetusse sisse. Huvitav on see, et mõnikord leiad täiesti võõra inimesega kiiresti ühise keele; jututeemasid kerkib nii palju, et aeg muudkui lendab. Inimesi erinevatelt elualadelt, erineva elusaatusega, erinevate mõtetega — ja paljusid kohtumisi seob ühine eestluse tunne, ükskõik kus mandril parajasti asutakse.
Hiljuti viibis Torontos oma sugulastel külas Leidi Raudsepp, sõbralik ja elurõõmus daam, kes rääkis Eesti Elule oma tööst Laulasmaa Resort Spa giidina ja laiemalt elust Eestimaal, mis kindlasti meie lugejaile huvi pakub.
Leidi on pärit Tallinnast, olles seal elanud terve elu, kui vahepealne mõneaastane periood Soomes välja arvata. Giiditööd on ta teinud alates aastast 1982 — nimelt käis asutuses, kus ta omal ajal töötas, palju külalisi, alati tuli tellida giid ning direktor tegi talle ettepaneku selle töö enda peale võtta. Järgnesid kursused pedagoogilise instituudi juures ning nii alustas Leidi giiditööd samas asutuses, hiljem aga omal käel ja läbi Giidide Ühingu, töötades nüüd siis Laulasmaal. Tema töökeelteks on eesti, vene ja soome, kõige enam kasutab ta soome keelt. Leidi märgib, et vahel kipub ta lausa soome keeles mõtlemagi. Keel sai talle selgeks juba aastakümneid tagasi Soome TV-d vaadates, hiljem õppis juurde kirjakeele.
Laulasmaa on kaunis koht mõnekümne kilomeetri kaugusel Tallinnast. Leidi kui giidi töö algab grupile Tallinna sadamasse vastuminekuga. Järgneb 40 minutit bussisõitu Laulasmaale, mille kestel giid ka põgusalt Tallinnat ja tee äärde jäävat tutvustab. Üks vaatamisväärsusi on näiteks Türisalu pank, edasi Keila juga ja mõis… Laulasmaale jõudes tutvustab ta grupile erinevaid võimalusi — nii kohapealseid spa-protseduure kui lühemaid ja pikemaid ekskursioone. Väga populaarsed on ekskursioonid Tallinna vanalinna, Paldiskisse, mõisatuur… Jõulude ajal viis Leidi väikese grupi soomlasi Harju-Madise kirikusse, mis asub kõrge merekalda peal, see käik jättis turistidele väga hea mulje ja tõi lausa pisarad silma. Laulasmaa Resort Spa-s on väga tähtis ka konverentsiosa; samuti pannakse suurt rõhku tervislikule toitumisele.
Leidi üks lemmikekskursioonidest on Tallinna vanalinn, mis on kaunilt restaureeritud ja igati ajastu-hõnguline. Osaledes regulaarselt Giidide Ühingu korraldatud koolitustel, saab ta ka ise selle kohta pidevalt uusi teadmisi. Ekskursiooni tehes on tal lausa omad teemad lastele, pensionäridele, keskealistele… Tallinna vanalinna nimetab Leidi koguni Eesti Nokiaks — mitte just paljudel linnadel pole niisugust huvitava ajaloo ja traditsioonidega vanalinna, mis köidab turiste lähemalt ja kaugemalt.
Turiste käib Eestis endiselt palju. Leidi arvates pole eriti märgata ka möödunudkevadise pronksiöö mõju turismile. Vähemaks on ehk jäänud ostureisidele tulijate osakaal, kuna hinnad hakkavad mitmete teiste euroliidu maadega ühtlustuma. Ent soomlased oskavad väga hinnata Eesti spa-des pakutavaid massaazhiteenuseid — soomlane nimelt on harjunud oma tervise eest hoolt kandma, eestlaste hulgas alles hakkab see levima. Nii pole Laulasmaa ega teiste spa-de põhiklientideks sugugi vaid välismaalased, vaid üha enam Eesti oma inimesed, väga sageli peredega. Uusimaid trende on see, et lapsed ostavad vanematele kinkekaarte spa-sse, aga nii mõnigi kord kaasneb sellega lastelaste kaasa andmine, muigab Leidi — nii on võit kahepoolne. Lastele pakutakse nende spa-s samuti mitmeid programme ja teenuseid.
Töötades Laulasmaal, on Leidi selle koha suur patrioot: ta kiidab selaset kaunist mereranda, loodust, ilusat uut kooli ja lasteaeda. Laulasmaa, mis oli varem tuntud suvilarajoonina, on saanud koduks paljudele peredele. Endisaegsed suvilad ehitatakse ümber talvekindlateks majadeks, ja 35 km Tallinnasse tööle käia ei ole tänapäeval enam mingi takistus.
Leidi elab ise Tallinna kesklinnas ja igapäevane sõit Laulasmaale tööle ei häiri teda sugugi. Ta armastab oma tööd — giidina töötas ta ka 1990-ndate aastate algul Soomes elades, kus tundis rõõmu Eesti gruppide vastuvõtmisest.
Leidi on giidina käinud ka Baltikumis ja mujal Euroopas, kuid üldiselt piirdub tema tööpiirkond Eestiga. Ta naudib väga Saaremaad, kust oli pärit tema abikaasa ja kus elab praegugi tema eakas tubli ämm.
Kanadas viibis Leidi teist korda, esimene külastus oli aastal 1990. Mis teda siin kõige rohkem üllatab, on inimeste lahkus: naeratavad näod igal pool, mida naljalt Eestis ei kohta. Siin vabandatakse juba selle eest, kui kellelegi ette jäädakse, ja liikluskultuur on siin suurepärane. Eestis on aga liiklus paraku väga karm ja tööle sõites näeb Leidi tihti tee äärde asetatud lilli ja küünlaid — ja headel, kurvideta teedel…
Vaadates nooruslikku Leidit, on raske uskuda, et tema tütretütar õpib juba ülikoolis. Aga just nii see on — noor neiu õpib esimest aastat Tallinna Ülikoolis loodusteaduskonnas, töötades juba ka ise abiõpetajana koolis. Õpetajaks on ta tahtnud saada varasest lapsepõlvest.
Pere on Leidi jaoks väga tähtis. Vaatamata suurele vahemaale on ta alati olnud lähedane oma Kanadas elava vanema venna Vaadoga, kellel ta seekord külas viibis.
