Gertrud (Plaks) Perle — 95
Kultuur 01 Feb 2007 A.P.EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2007/15304_1.jpg
27. jaanuaril pühitses Gertrud Perle Keswickis koos sõpradega oma juubelisünnipäeva. Ehkki kõrge iga ei võimalda tal enam kiriklikus ja seltskondlikus tegevuses osaleda, elab ta mõtetes sellele kaasa ja peab ühendust ka sugulastega Eestis ja Saksamaal.

Gertrud sündis Tartus, kus ta isale kuulus saapaäri. Et pere oli suur ja sõjaaeg, polnud Gertrudil võimalik soovitud haridust omandada.

Ajapikku sai ta töökoha Tallinnas arsenalis, kus valmistati laskemoona Eesti sõjaväele. Tänu sõpradele õnnestus tal 1941. a küüditamisest pääseda. Sakslaste saabudes määrati ta tööle sõjasadamasse. Kuna Gertrud oskas hästi saksa keelt, pälvis sakslaste usalduse, mistõttu tal õnnestus mitmeid mobilisatsiooni alla kuulunud eesti noormehi sokutada laevameeskondadesse Tallinna- Helsingi liinil. Need noormehed enam Eestisse tagasi ei tulnud, vaid astusid Soome sõjaväkke.

Okupatsiooniajal abiellus Gertrud Tallinna politseiniku Ernst Treiga. Gertrudil õnnestus ka abikaasale leida tööd ühes Soome laevas. Temagi ei pöördunud enam kunagi Eestisse tagasi ja side katkes abikaasade vahel jäädavalt.

Gertrud evakueeriti Saksamaale Tallinnast lahkunud viimase sõjalaevaga. Raske teekonna järel jõuti Flenzburgi. Gertrud asus peatselt tööle Kieli lähedal asunud torpeedovabrikus. Sõja lõppedes taheti teda saata koos teiste eestlastega tagasi Eestisse. Gertrud ütles inglise ohvitserile, et ta eelistaks sellele kohapeal mahalaksmist. Teda säästeti, inglased lubasid kolmel eesti naisel jääda Saksamaale. Vaesus oli suur, kuni lõpuks avanes võimalus sõita Baierisse, lähemale sugulastele. Ingolstadti DP-laagrisse pääsemisega oli aga raskusi, sest ta oli tulnud ju inglise tsoonist. Mõne aja pärast asus ta tööle Hollandisse, kus abiellus Alfred Perlega. Paar otsustas sealt emigreeruda Kanadasse, kus leiti paremaid töövõimalusi. Koguti raha ja osteti maja, ning maalapp sauna jaoks Simcoe järve äärde.

Seda sauna mäletavad mõned rahvuskaaslased veel ehk praegugi. Talgutöö korras puhastati maa; kalastati ja pidutseti nii, nagu vaid eestlased seda teha oskavad. Perled ehitasid sinna ka suvemaja, millest hiljem sai nende alaline elukoht.

1987. a. suri Alfred Perle, kuid juubilar Gertrud elab samas majas edasi. Ehatarre ei kavatse ta veel niipeagi asuda.

Juubilari sugulased ja sõbrad soovivad talle õnne ja tervist.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus