Elle Puusaag

17. ja 18. juunil toimus Ühendkuningriigi korraldusel arenenud tööstusriikide rühmituse G8 kokkutulek Põhja-Iirimaal Lough Erne’i kuurordis. Tegemist oli 39. sellelaadse kohtumisega, millest kuuel korral on võõrustajaks olnud Suurbritannia. Paljud vaatlejad leidsid, et kohtumise paik polnud sobivalt valitud, kuna dissidendid tekitavad Põhja-Iirimaal ikka veel rahutusi, pingeid ja vägivalda.

Hoopis teist sorti teisitimõtlejad ähvardasid kohtumise nurjata oma meeleavaldustega, neid ohjeldasid aga Lough Erne’i geograafiline asend (kuurort on pea täielikult ümbritsetud veega), ning tõhusad julgeolekumeetmed. Kohtumist kaitses 3600 politseinikku, osalenute turvalisuse tagamiseks rakendati kõiki uusimaid tehnikaimesid. Pole siis ime, et G8 seekordse kohtumise maksumuseks kujunes 60 miljonit naela.

Tuhanded meeleavaldajad kutsusid eelmisel laupäeval Põhja-Iirimaa pealinnas Belfastis riigijuhte astuma samme vaesuse ja näljahäda vähendamiseks maailmas. Nälja vastu protesteerivad aktivistid kandsid küll G8 riigijuhte kujutavaid hiiglaslikke maske ja purjetasid mööda hotellist, kus tippnõupidamise ajal asus pressikeskus, kuid mingeid erilisi korrarikkumisi ega terroristlikke akte Lough Erne’is toime ei pandud.

Briti peaminister David Cameron tervitas Lough Erne’i kuurordis peale Itaalia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhtide ka USA presidenti Barack Obamat ja Vene riigipead Vladimir Putinit. Aeg-ajalt tõusetub küsimus, kuivõrd Venemaa üldse kuulub juhtivate tööstusriikide hulka, aga paistab, et korraldajatele see probleemiks pole. Kohtumise eel ütles Kanada peaminister Stephen Harper, et tegemist on G7+1 kohtumisega, viidates Venemaa jäigale erimeelsusele Süüria kriisi küsimuses. (loe pikemalt Eesti Elu 21. juuni paberlehest)

Märkmed: