Konsolideerumine, aga mitte revolutsioon Nii iseloomustas 24. ja 25. septembril Pittsburghis toimunud maailma 20 mõjukama riigi kohtumist Euroopa Liidu internetiportaali
EuropeanVoice kolumnist Jim Brundsen.
Ühendkuningriigi peaminister Gordon Brown, tänavune G20 president, ütles kohtumist iseloomustades: „20 riigi tippjuhid, kes esindavad 2/3 meie planeedi rahvastikust, jõudsid kokkuleppele globaalse tööhõive parandamise ning majandusliku kasvu taastamise osas.“ Ehkki Prantsuse president Nicholas Sarkozy nimetas kohtumist „revolutsiooniliseks läbimurdeks“, jahutas Saksa kantsler Angela Merkel tema entusiasmi ja lisas proosaliselt, et pigem oli tegemist verstapostiga finants-sektori parema reguleerimise teel.
Brundseni hinnangul ei täitnud kõnealune kohtumine märgatavast edust hoolimata kõigi osalenute lootusi ning mitmete keeruliste probleemide lahendused ripuvad endiselt õhus.
Tähelepanuta jäid ka mitmete Euroopa riigijuhtide püüded suruda neile meelepäraseid teemasid prioriteetidena kohtumise päevakorda.
G20 juhid toetavad finantssektori kompensatsioonide osas finantsstabiilsuse nõukogu standardeid, mille eesmärk on siduda kompensatsioonid pikaajalise väärtuse loomise, mitte ülemäärase riskimisega. Deklareeriti, et ettevõtete hüvitiste poliitika peab olema läbipaistev.
G20 deklaratsioonis kutsutakse ettevõtteid üles „kaineid ja mõistlikke kompenseerimis-põhimõtteid koheselt rakendama“.
Kohtumise saavutuseks peetakse ühise lõppdeklaratsiooni vastuvõtmist ja soovi analoogilisi G20 foorumeid edaspidigi korraldada.
Kanada peaminister Stephen Harper teatas koos Korea presidendi Lee Myung-bak’iga, et 2010. a. peetakse kaks G20 tippkohtumist: järgmine neist toimub 2010. aasta juunis Kanadas, Muskokas, järgnedes vahetult G8 kohtumisele; ülejärgmine aga Seoul’is, Koreas, novembris 2010.
Peaminister Harper ütles sel puhul: „G20 protsess on osutunud kriitiliselt tähtsaks meie kollektiivsele vastutusele ülemaailmse majandussurutise osas. Kanadal on selleks omalt poolt pakkuda head majanduslikud hoovad.“
Kohtumist saatis märul Nagu juba tavaks, oli ka seekordsel kõrge kohtumise ajal ja järel kokkupõrkeid meeleavaldajate ja politsei vahel. Kähmlemist tulid vaatama ka sajad tudengid, kelle eemalepeletamiseks kasutas politsei pipragaasi ja erilist seadet, mis tõi kuuldavale läbilõikavat häält.
Enne seda toimus linnas 10.000 osavõtjaga rahumeelne marss. Rahvamassis oli keskkonnakaitsjaid, sotsialiste, ametiühingutegelasi jt. Nad kandsid loosungeid, milles peegeldus vastuseis kapitalismile ja suurfirmadele.
24. septembril lõhkus suur hulk meeleavaldajaid Pittsburghis aknaid, politsei pidas kinni 66 inimest.
Iraan muutub järjest ohtlikumaks Kohtumist häiris ärev teade, et Iraan on alustanud uue salajase uraani rikastamiseks vajaliku tuumaobjekti rajamist. USA president Barack Obama, Suurbritannia peaminister Brown ja Prantsuse president Sarkozy mõistsid ühisel pressikonverentsil Iraani tegevuse hukka.
USA president Barack Obama ütles laupäevases raadioesinemises, et Iraani salajase tuumajaama avastamine näitab „murettekitavat mustrit“ Teherani käitumises. Kõik uudistekanalid väljendasid kogu nädalavahetuse muret Iraanis tekkinud olukorra pärast.
Rahvusvaheline tuumaenergiagentuur nõudis uuele uraanirikastamistehasele viivimatut ligipääsu. Iraani president Mahmoud Ahmadinejad, kes viibis parajasti USAs, teatas, et 18 kuu pärast valmiv tehas on IAEA inspektoritele avatud.
Samas ütles üks Iraani tuumaenergiaagentuuri kõrge ametnik, et peagi valmiv jaam „pimestab Iraani vaenlased“.
Nagu pinget veel vähe olnuks, võttis Iraan eelmisel nädalavahetusel sõjaväemanöövrite käigus ette raketikatsetused, proovides küll kesk- ja kaugmaa rakette.
Uute aregute arutamiseks kohtusid Iraani, USA ja veel viie suurriigi esindajad neljapäeval Genfis. Selle kohtumise tulemused polnud käesoleva lehe trükkimineku ajaks veel teada.
