See artikkel on trükitud:
http://www.eesti.ca/fookuses-keda-konetaks-helen-sildna-ja-eas-i-poolt-loodud-eesti-humn/article50980
Fookuses: keda kõnetaks Helen Sildna ja EAS-i poolt loodud Eesti hümn?
10 Jan 2018 EWR Online

Fookuses: keda kõnetaks Helen Sildna ja EAS-i poolt loodud Eesti hümn?
Markus Järvi& Varro Vooglaid -
10. jaanuar 2018

http://objektiiv.ee/fookuses-k...

Objektiivi saates “Fookuses” võtavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid taas kord sõna rahvussümboolika teemal, kommenteerides Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Alo Rauna artiklit, milles räägitakse vajadusest muuta Eesti hümni, kuna eriti selle kolmas salm, mis algab sõnadega “Su üle Jumal valvaku”, ei pidavat enam paljusid kõnetama.

“Kui aus olla, siis pole mul kunagi sellist küsimust isegi tekkinud, kas Eesti hümn, rukkilill või sinimustvalge lipp mind kõnetavad või mitte. Mulle tundub, et selle küsimusepüstituse juures on problemaatilisem mitte see, kas hümn mind kõnetab või mitte, vaid see, et me sedaviisi üldse küsimuse püstitame,” sõnab Varro Vooglaid.

“Mindki ei häiri mitte niivõrd see idee, kas hümn tuleks vahetada või mitte, ega isegi selle küsimuse püstitus, kuivõrd selle idee kaitseks toodud mõningad argumendid. Kõnetamise argument väljendab egoistlikku ja individualistlikku mentaalsust, mis nõuab, et kui MIND miski ei kõneta, siis hakatagu aga seda miskit kiiresti muutma,” arvab Markus Järvi.

Saates osalejad tõdevad, et Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Alo Rauna idee muuta eelkõige hümni kolmandat salmi, milles mainitakse Jumalat ja palutakse tema abi, annab tunnistust traditsioonitust mentaliteedist, mis homo sovieticuse kombel lammutab olulisi teetähiseid, oskamata luua midagigi traditsioonile võrdväärset asemele.

Saates jääb kõlama ka luuletaja Hando Runneli põhiseaduse assambleel 1991. aasta 18. oktoobri hommikul väljendatud seisukoht usu ja moraalitunnetuse olulisusest riigi ülesehitamisel ja püsimisel.

“Usku, usu küsimust tuleks käsitleda natuke sügavamalt kui matemaatikat, sest see on ikkagi rahva, rahvuse ja kogu olemise üks põhitegureid ja võiks natukese selle juures peatuda ning natukene võtta eeskuju suuremate, vanemate, targemate rahvaste põhiseadusest, kus usk vahel tuuakse esimesele kohale ja öeldakse, me oleme ja meie võim tuleneb jumalast. Me peame ka seda arvestama, mitte rääkima proletkultlikus stiilis,” tõdes Runnel toona.

Viimaks pingutatakse nigelavõitu fantaasiat, et kujutleda hümni, mis kõnetaks ka noori ja edumeelseid inimesi. Ilma pikema jututa võib öelda, et vastust sellele ei leita ning viimane punkt jääb esialgu õhku rippuma vaid absurdihõngulise võimalusena.

Vaadake ja kuulake lisa videost!
Märkmed: