14. oktoobril toimusid Kanadas ennetähtaegsed, 40. üldvalimised, mille käigus tugevdasid oma positsioone peaminister Stephen Harperi juhitavad konservatiivid, kuid saavutatud tulemus ei võimalda neil moodustada enamusvalitsust.

Konservatiivid said 308-kohalises parlamendis 143 mandaati (valijate hääli 5,369.827 ehk 37,6%), enne valimisi oli neil 127 kohta. Enamusvalitsuse moodustamiseks olnuks vaja 155 kohta.
Suurimaks kaotajaks osutusid liberaalid, kes said senise 103 asemel vaid 76 kohta parlamendis (hääli 4,476.098 ehk 26,5%), mis on erakonna viletsaim tulemus viimase paarikümne aasta jooksul. See suur kaotus kirjutati juba valimistejärgsel hommikul partei suhteliselt nõrga juhi Stéphane Dion’i arvele, kelle tagasiastumist ja väljavahetamist nüüd liberaalid ise nõuavad.

Gilles Duceppe’i juhitav Bloc Québécois saavutas kolmanda tulemuse – neile kuulub uues parlamendis 50 kohta senise 49 asemel (1,552.043 ehk 10,1% hääli).

Oma positsioone tugevdasid uusdemokraadid Jack Laytoni juhtimisel. Valimiskampaania algul teatas Layton bravuurikalt , et temast saab uus Kanada peaminister. Saavutatud 37 saadikukohaga (seni 29) ja 2,590.663 valija ehk 17,5%-lise toetusega jäi see siiski vaid unistuseks.

Rohelistel ei õnnestunud seekordsetelgi valimistel parlamenti pääseda, ja mis veelgi hullem, nende juht Elizabeth May jäi oma valimisringkonnas alla praegusele konservatiivist kaitseministrile Peter MacKayle ega pääse ka ise parlamenti.

Parlamendisaadiku kohad kindlustasid endale ka kaks sõltumatut kandidaati.

Valimistejärgses Kanadas küsiti järgmisel hommikul, mis oli nelja aasta jooksul juba kolmandat korda korraldatud parlamendivalimiste (milleks kulutati muide 290 miljonit dollarit) mõte, kui selle tulemusena asub juba kolmandat korda ametisse vähemusvalitsus, ehkki peaminister jääb seekord samaks.

Oma ükskõiksust demonstreeris ilmekalt ka Vahtralehemaa hääleõiguslik valijaskond rekordiliselt madala osalusega – hääletama tuli vaid neist vaid 59,1%. Esialgsetel andmetel kasutas 23,401.064-st registreeritud valijast oma õigust hääletada kõigest13,832.972. Kõige aktiivsemalt valiti Prince Edward Island’il (69,1%); kõige passiivsemalt Newfoundland’is ja Labrador’is – 48,1%.
Kõigi aegade rekordiks on 1958. a. toimunud valimised, kus osales 79,4% hääleõiguslikest valijaist. Siis astus ametisse John Diefenbakeri poolt juhitud enamusvalitsus.

Rõhutagem siinkohal, et tegemist on esialgsete arvude ja andmetega.

Märkmed: