Financial Times: pilgud pöörduvad Narvale E24
Arvamus 12 Apr 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
«Magavat karu ei maksa äratada, sest kui ta ärkab on ta väga kuri. See pole hea,» ütleb Fjodor Šantsev, kes on kulutanud 19 pikka aastat Vana-Narva maketi meisterdamiseks.

E24: http://e24.postimees.ee/275961...

Pärast seda, kui Venemaa Krimmi tungis ja poolsaare endale haaras, on 63 000 elanikuga Eesti piirilinn Narva kistud geopoliitilisse rambivalgusse, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Väidetavalt võib just Narva osutuda kohaks, kus Venemaa president Vladimir Putin NATO otseselt proovile otsustab panna.

«Putin on džuudos meister,» ütles üks endine Balti luureohvitser. «Kui ta näeb, et vastane on kaotanud tasakaalu, võib tal tekkida instinkt vastane põrandale panna. Parim paik seda proovida oleks Narva.»

Londoni linnaülikooli professor Michael Ben-Gad, kes on uurinud valitsuste pikaajaliste lubaduste vettpidavust, kahtleb kas NATO kollektiivkaitse on absoluutne. Mis juhtuks, kui Vene piirivalvurid tuleksid Ivangorodist üle silla ja võtaksid Narva üle, arutleb professor.

«Kas USA ja Lääne-Euroopa tõesti läheksid sõtta, et kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust? Ma arvan, et Eestil on põhjust muretsemiseks. Narva on kõige ilmsem koht, pealegi kõneldakse seal praktiliselt ainult vene keelt,» ütles professor Ben-Gad.

USA ametnikud kinnitavad ülipüüdlikult, et kollektiivkaitse printsiip, millele NATO on rajatud, rakendub Baltimaadele võrdselt kõigi teistega. Ühendriikide asevälisminister Victoria Nuland tegi leinud nädalal üldsõnalise avalduse: «Meie sõnum Putinile ja Venemaale on selge: NATO territoorium on puutumatu. Me kaitseme iga maalappi sellest.»

Eesti kaitseminister Sven Mikser miksib kinnitusi invasiooni ebatõenäolisusest üleskutsetega, et NATO heidutus Baltimaades oleks võimalikult karm. «Kõik on öelnud, et artikli 5 [kollektiivkaitse] garantii on absoluutne,» ütleb ta ja lisab, et sooviks näha Baltimaades NATO maavägesid.

«Olukord Eestis on vaikne ja rahulik... Mis puudutab Kirde-Eestit, siis ma olen üsna kindel, et valdav enamus on väga õnnelikud, et nad elavad Eestis ja Elis ning mitte Venemaal,» rääkis Mikser.

Sama mulje jäi ka Narvas viibinud FT korrespondendile. Isegi ülalmainitud Šantsev, kes on Vene kodanik, ütleb Venemaa võimaliku sissetungi kohta, et «ei, seda ei juhtu iial. Krimm on teine lugu.»

Swedbanki kontori juures seisnud Irina ütles: «Mul on hea meel, et Krimm tuli tagasi Venemaa kätte. Aga Eestimaal ma sedasama situatsiooni ei taha.»

Ta lisas: «Ma kahtlen selles. Venelased siin on väga kannatlikud.»

Irinast eakam Galina, kes on elanud Eestis ligi 50 aastat, näeb olukorda siiski teisiti: «Paljud pensionärid arvavad, et Krimmi olukord võib juhtuda ka siin ja paljud pensionärid tahavad, et see juhtuks, mitte ainult siin vaid Lätis ja Leedus ka.»

Venemaa on üritanud rõhuda diskrimineerimisele, tõstatades märtsis ÜRO Inimõiguste Nõukogus vene keele kohtlemise väidetava problemaatilisuse nii Ukrainas kui Eestis. Narvas on vähe neid, kelle meelest see õigustatud oli. Narva Kolledži direktor Katri Raik nendib siiski, et Narvas on pingeid selle ümber, et [venekeelsetes – toim] gümnaasiumites peab 60 protsenti õpetusest käima eesti keeles.
E24
Toimetaja:
Urho Meister
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus