Autor: Heiki Suurkask
Artikli püsiviide
http://www.epl.ee/uudised/4427... Kinnisvarabuum lõppes suure pettustelainega, mis võib ulatuda Wall Streetile välja.
USA föderaalne juurdlusbüroo (FBI) saatis oma uurimisrühma peale neljale äsja hüpoteegiprobleemide tõttu hiigelkahjumeid kandnud suurfirmale, keda USA valitsus üritab samal ajal võlgadest välja osta. Fannie Mae, Freddie Mac, Lehman Brothers ja AIG on kõik uurimise all võimaliku hüpoteegipettuse pärast, teatasid ametlikud allikad.
Kokku olevat hüpoteegikriisi tõttu pihtide vahele võetud koguni 26 firmat. Juurdluse varases järgus FBI esindajad siiski keeldusid täpsematest kommentaaridest. Büroo direktor Robert Mueller on varem kongressile kinnitanud, et ligi 1400 individuaalset kinnisvaravahendajat on samuti hüpoteegikriisi tõttu uurimise all.
Kinnisvaraturult alguse saanud segadused on praeguseks toonud tõsiseid probleeme peale hüpoteegi- ja kindlustusfirmade ka pangandusele. Põhjuseid tuleb aga otsida nii president Bill Clintoni kui ka George W. Bushi poliitikast, mis võimaldas ajavahemikus 1996–2006 kinnisvarahindadel kerkida 85 protsenti, samal ajal kui buumiefekt tekitas nn kinnisvaramulli, mis on nüüd suure krahhiga lõhki minemas.
Inimene kaotab kodu
Tavainimesed, kes enam oma kinnisvaralaene tagasi maksta ei suuda, on aga tõsises hirmus, et kinnisvarakrahh võtab neilt kodu. Näiteks Chicagos elav Angela Carter (55) tunnistas telekanalile MSNBC, et teda üritatakse tõsta tänavale kahekorruselisest majast, milles tema perekond on elanud 1946. aastast.
Laenuraskustesse sattunud perele olevat abi pakkunud vahendusfirmad, kes lubanud nende eest võlga tasuda, tagajärjeks on aga see, et nüüd on maja sattunud kellegi teise omandusse. Ja senistel asukatel pole seal enam kohta.
Carteri juhtum pole just ainulaadne. Kinnisvarabuumi lõpp on toonud õitsengu hoopis uutele petuskeemidele. Probleem on nii suur, et Oregonis Portlandi linnas saatis politsei kõikidele koduomanikele hoiatuskirja “abipakkujate” ohtlikkuse kohta. Üks juhtum Marylandis puudutab kinnisvaravahendajaid, kes olevat petnud välja varandust kokku juba 60 miljoni dollari eest.
Ja jutt pole enam tavalisest räkitist ehk uksele koputamisest ja raha väljapressimisest, vaid põhjalikult läbimõeldud petuskeemidest. On lausa tekkinud omaette ettevõtteliik, mis kogubki ainult infot võlgadesse sattunud koduomanike kohta.
Juba mainitud Angela Carter sattus kodulaenu maksmisega raskustesse neli aastat tagasi, kui kaotas töö kohalikus kuulutustelehes. Kui pank hakkas raha tagasi nõudma, koputas tema uksele firma nimega Second Chance Program (Teise Võimaluse Programm), pakkudes “abi”. Carter oli nõus kirjutama oma maja firma nimele ning leppis kokku, et ostab selle hiljem tagasi. Carter oli lugenud lepingust välja, et vahepeal maksab võlga firma ja tema säästab raha. Kuid firma võttis kinnisvara peale hoopis uue laenu ja ei taha senisest omanikust enam kuuldagi.
Pangad võtsid 77 000 kodu
Juba selle aasta alguses kuulutasid föderaalvõimud välja operatsiooni “Kahjulik hüpoteek” ning uurimise tulemus on vapustav: esitatud on 400 süüdistust, mis sisaldavad hüpoteegipettusi miljardi dollari väärtuses. Ja see puudutab vaid kohalikke väikseid kinnisvaravahendajaid. Milliseid tehinguid on investeerimispankade ja suurte hüpoteegifirmade vahendusel tehtud, võib oletada vaid tohututest võlgadest, mida Ühendriikide valitsus püüab nüüd kokku osta.
Ainuüksi juulikuus kerkis kinnisvaravõlgadesse sattunud inimeste hulk Ühendriikides 55 protsenti, samal ajal kui hüpoteegifirmad hakkasid teatama miljardite kaotusest. Pangad võtsid üle ligi 77 000 kodu. Müügis olevast kinnisvarast koguni 17 protsenti on selline, kust senised valdajad on võla tõttu välja aetud.
Kongress vaidleb triljonite üle
•• USA kongressile 700 miljardi dollarilise (7,7 triljoni kroonise) hüpoteegituru päästepaketi esitanud rahandusminister Henry Paulson ja föderaalreservi juht Ben Bernanke leidsid eest skeptilise rahvaesinduse. Kongressi tegevusetus või viivitamine tähendaks segaduste jätkumist krediiditurul ning tööpuuduse kasvu, uusi võlalunastusi ja riigi majanduskasvu järsku pidurdumist, hoiatas Bernanke.
•• Kongresmenid heitsid Paulsonile ette, et too tahab endale peaaegu piiramatuid volitusi rahasumma kasutamiseks, kuid ei kavatse siiski eelnõu päris põhja lasta. Esialgu oleks nad küll valmis andma vaid 150–200 miljardit dollarit.
•• “Meile saadetud kava on vastuvõetamatu,” teatas demokraadist senati rahanduskomitee juht Christopher Dodd. “See, et Jumal lõi maailma seitsme päevaga, ei pea veel tähendama, et me peame selle seaduse vastu võtma seitsme päevaga,” toetas teda vabariiklane Joe Barton.
