Tallinnas, Tondil asunud Eesti Vabariigi Sõjakooli aastapäeva on alati tähistatud Kanadas. Asukohast tingituna on selleaegset kooli kutsutud Tondi Sõjakooliks ja õppureid Tondi poisteks. Tondi Sõjakool on üks aasta noorem kui riik. Eesti Ohvitseridekogu Kanadas (EOKK) pidas kõnealuse kooli 89. aastapäeva Torontos 3. aprillil Eesti Maja kohvikus, kuhu olid kogunenud vilistlased ja teised Vahtralehemaal elavad eestlastest reservohvitserid koos abikaasadega või sõpradega.
Koosviibimise avas EOKK-i esimees kapten Ülo Isberg, kes palus püstitõusmisega mälestada kõiki kodumaa kaitsel langenud eesti ohvitsere, kaasaarvatud nelja kadetti, kes langesid Sõjakooli kaitsel enamlaste riigipöörde katsel 1. detsembril 1924. Tol ajal kadettideks nimetatud Sõjakooli õppureid kutsuti hiljem aspirantideks.
Lühikese ülevaate sõjakooli elust iseenda ja teiste kooli lõpetanute pilgu läbi andis ül.ltn. Endel Reinas. Kool paiknes tsaariajal püstitatud kahekordseis telliskivikasarmuis. Läheduses asuv sobiv maastik võimaldas välisõppuste läbiviimist, väljaarvatud lahinglaskmist, milleks tuli minna eemalasuvale Valdeku laskeväljale.
Aastapäeval viibinud EV aupeakonsul Kanadas merev. ltn. Laas Leivat jutustas oma sõjalisest väljaõppest Kanadas ajal, mil siinset riiki ei ohustanud keegi, vastandina Tondi Sõjakooli vilistlastele, kellede õppeajal kerkisid Euroopa kohale ähvardavad II maailmasõja pilved. Koolist saadud teadmisi tuligi peatselt kasutada üksuste lahingusseviimisel, kuid muutunud poliitilisest olukorrast tingituna võõrastes armeedes. Laas Leivat luges ka ette Eesti Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa tervituse aastapäeva puhul.
