Teisipäev, 27. mai oli Toronto eestlaskonnale tähtis ja elevust tekitav päev, sest sel õhtul oli võimalik kohtuda Eesti Majas EV presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Piduehtes suur saal oli viimase võimaluseni täis kiilutud. Kõik igatsesid näha riigipead, kes on võrsunud väliseestlaste hulgast ja kelle nooruspäevist osa veedetud meie endi keskel. Küllap nii mõnelegi kunagisele Jõekääru suvekodu kasvandikule tähendas see kohtumist oma lapsepõlve mänguseltsilisega.

Kui suures saalis valitses magus ootusärevus, oli teada, et president on juba Eesti Maja seinte vahel, kuid viibib ülakorrusel Toronto Eesti Ühispanga koosolekuruumis, kus tal on lühikohtumine sõjaveteranidega. Selle kohtumise oli organiseerinud Eesti Vabadusvõitlejate Liit, kes kutsus kohale mitmete sõjaväeüksuste ja organisatsioonide esindajad. Esindatud olid Ohvitseride Kogu, soomepoisid, lennuväepoisid ja paljud teised Teise maailmasõja veteranid.

Liidu esimees kol-ltn Ülo Tamre tervitas presidenti ja tutvustas kõiki kohalviibijaid nimepidi, märkides ära nende kunagise sõjaväeüksuse, auastme ja riiklikud autasud, kel need olemas. President vastas lühikese kõnega riigikaitse teemal, mainides, et eesti sõduri kohta kasutatakse rahvusvahelisel pinnal väljendust „stone“, mis on ühelt poolt meelevaldne tuletus Estoniast, kuid samas vihjab nende kaljukindlale tugevusele ja visadusele. President on kohtunud ka iga Kaitseliidu malevaga ja andis kõigile riigikaitse organeile omapoolse kõrge hinnangu. Afganistanis osalevad eesti sõjaväeüksused piiranguteta, mida ei saa öelda paljude teiste rahvuste kohta. Vaatamata üldisele majanduslikule madalseisule ei kärbita Eestis riigikaitse kulusid.

Järgnevas vabas vestluses võtsid sõna Ülo Tamre, Paavo Loosberg ja Edgar Marten. Tamre meenutas vabariigi algpäevi, mil ta ise Eestis viibides nii sõjaväe kui Kaitseliidu organiseerimisel ja ülesehitusel aktiivselt kaasa lõi. President omalt poolt hindas Kaitseliitu kui vabatahtlikku ja seetõttu ehk tugevaimat riigikaitseorganit kõrgelt, märkides, et see on ka teiste rahvuste hulgas äratanud olulist tähelepanu. Loosberg küsitles presidenti riigikaitse järelkasvu osas. Selleks on skaudid-gaidid, suuremal määral siiski noorkotkad ja kodutütred, kes saavad riiklikku toetust. Keskkoolides kaitseõpet õppekavas ei ole, kuid sellega tegeldakse siiski vabatahtlikul alusel.

Enne lahkumist andis kol-ltn Tamre presidendile üle kingituse – teose „Eesti vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas“.

Suurde saali kogunenud seltskond ootas kannatlikult, kuni valjuhääldajaist kõlasid fanfaarid ja president saatjaskonnaga sammus ovatsioonidesse mattuvate orkestrihelide saatel sisse. Pärast lühitervitust EKN-i esimehelt Avo Kittaskilt lauldi ühiselt Eesti ja Kanada hümni.

Mitmed organisatsioonid olid avaldanud soovi presidenti tervitada ning õhtu programmijuht Avo Kittask kutsus nad kordamööda mikrofoni ette. Jõekääru suvekodu poolt tervitas Rita Kütti, andes presidendile üle Jõekääru 50 a. albumi. Soomepoiste poolt kõneles Paavo Loosberg, kes kinkis presidendile viimase numbri nende häälekandjast „Põhjamaa tähistel“, mis sellega lõpetab ilmumise. Eesti Sihtkapital Kanadas poolt tervitas esinaine Lia Hess ja Tartu College’i poolt president emeritus Elmar Tampõld. Välis-eesti Gaidide Liidult, keda esindas gaider Ingrid Kütt, sai president juubelialbumi „Eesti Gaidlus 75“. Eesti Skautide Malevat esindas skm Enn Kiilaspea ja Eesti Skautide Liidu juhatust skm Jaan Lepp, kellel oli presidendile kinkida kunagi skautide poolt hoolsalt levitatud õnneraha. Viimaseks tervitajaks oli Toronto Eesti Ühispanga Nõukogu esimees Toomas Marley.

Nüüd kasutas juhust Toronto eestlaskonda tervitada ka presidendi saatjaskonda kuuluv EV suursaadik Kanadas Väino Reinart, kes asus oma ametikohuseid täitma täpselt nädal tagasi. EKNi esimees Avo Kittask kinkis suursaadikule koguteose „Eestlased Kanadas“ kolm köidet ja ühtlasi Alberta eestlaste äsjavalmistatud DVD nende elust ja tegevusest.

Meeldiva muusikalise vahepalana esines Kaili Maimetsa trio Debussy sonaadiga flöödile, vioolale ja harfile. Flötist Kaili Maimetsa partnereiks olid Jane Levitt vioolal ja Angela Schwarzkopf harfil.

Siis oli aeg nautida suupisteid, mille juhatas sisse söögipalvega õpetaja Arho Tuhkru.

Pärast einetamist sai sõna EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, kes rahuldustundega tähendas, et EV kolmest presidendist on kaks külastanud Eesti Maja. Tänasele külalisele andis ta üle Kanada eestlaste kuldteenetemärgi, millega kaasneva diplomi teksti luges ette EKNi esimees Avo Kittask.

President meenutas oma tänukõnes (täistekst käesolevas lehenumbris mujal) heldinult Jõekäärul ja Kotkajärvel veedetud päevi, tõstis esile Torontot kui tugevaimat eestluse kantsi väljaspool kodumaad ning paljusid Eestisse siirdunud noori, kes andnud oma panuse uue vabariigi ülesehitamisel. Kõne võeti vastu kestvate kiiduavaldustega.

Mitmed kohalikud eestlased, keda möödunud vabariigi aastapäeval vääristati riiklike autasudega, kuid polnud neid veel kätte saanud, said need nüüd presidendilt isiklikult. EV ajutine asjur Kanadas Rasmus Lumi kutsus ette järgmised isikud: Erich Rannu, Hillar Lipson, Helgi Sooaru, Maret Truuvert ja Toomas Metsala. President andis kohalviibinud tunnustuse pälvinud eestlastele üle teenetemärgid ja samuti kingituse Toronto Eesti Majale, mille võttis vastu esimees Raivo Remmel, kes omakorda pöördus lühikese tänukõnega kaasmaalaste poole, kes seda maja on ehitada ja käigus hoida aidanud. Avo Kittask avaldas seejärel suurt tänu ja tunnustust Rasmus Lumile tema tegevuse eest. Viimane lausus lõppsõna, rõhutades silda Eesti ja Kanada vahel, mida ühiselt ja heas koostöös on ehitatud.

Ametlik osa oli sellega lõppenud. Kohvikupersonal asus serveerima magustoitu ja koosviibimine jätkus vabamas vormis. Presidendi laua ümber oli elavat tunglemist ja sagimist. Kuni hetkeni, kui taas kõlasid fanfaarid ja orkestrihelid. President ja ta saatjaskond lahkusid, et välja puhata järgmiseks päevaks, osalemaks Kanada Balti Liidu korraldataval pidulikul õhtusöögil Ottawas ning kohtumaks Kanada parlamendi esindajatega.

Märkmed: