Euroopa Gordioni sõlm TMS
Arvamus 08 Dec 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
26.11 ilmus pea üheaegselt kolm huvitavat lühiartiklit. Esiteks Taani majandusteaduste professor Hans Jörgen Whitta-Jacobsen prognoosis ajalehele Berlingske Tidende, et järgmisena võivad tekkida Euroopas probleemid Taanis http://www.nommevalitsus.org/?... , teiseks vahendab The Telegraph Frankfurdi Ülikooli professor Wilhelm Hankeli sõnul. „Saksamaa ei saa lõputult abipakettide eest maksta ilma, et ta ise pankrotti läheks,”

Artikkel: http://www.syndikaat.ee/news.p...

„See hirmutab inimesi. Saksamaal ei ole enam võimalik endale pangas hoiukappi rentida, kuna kõik on täis kulda ja hõbedat. Inimestel on väga halvad mälestused 1984. ja 1923. aastast, kui nad kõik oma säästud kaotasid,” lisas Hankel. http://www.nommevalitsus.org/?... ja kolmandaks kinnitab tänane The Financial Times, et eurotsooni laenuintressid kerkisid taolistesse rekordkõrgustesse, mida ühe USA investeerimispanga kogenud maakler kommenteeris järgnevalt: „Hulluks võib minna. Kõik investorid, kes möödunud nädalal odavalt krabasid, kukkusid alates esmaspäevast müüma.” http://www.nommevalitsus.org/?...

Kas jää hakkas liikuma?

Hoiatus aastast 1994:
„...Eurooplased võtavad oma elustandardit kui iseenesestmõistetavat asja... Valitsuste jaoks on pääseteeks laenamine, mis toob kaasa uue musta ringi: selle asemel, et kulutada maksudest saadavat raha näiteks uute teede, haiglate või koolide ehitamiseks, tuleb osa saadud summast ohverdada võlgade tagasimaksmiseks. Kui Maastrichti lepingus kavandati plaani ühise valuuta juurutamiseks, seati eesmärgi saavutamise üheks verstapostiks nõue, et riigi koguvõlg ei tohi olla suurem kui 60% majanduse koguproduktist... Paraku pole reaalsuses sugugi lihtne selleni jõuda. Belgia puhul oli eeltoodud näitaja möödunud aastal näiteks 150%. Kreeka puhul 110% ja Itaalia puhul 120%. Need arvud ei räägi mitte niivõrd äsjasest majanduslangusest, kuivõrd varasemate valitsuste pikaajalisest vastutustundetust poliitikast. Võimalus pääseda praegusest olukorrast. Võlgu elades on illusioon – ja mida kauem seda praktikat viljeldakse, seda suurem on kahju. Mida aeg edasi, seda suuremaid protsente kunagi võetud krediidilt tasuda tuleb, võlga tagasi makstes peatub infrastruktuuri areng ja langeb elatustase...”.http://www.nommevalitsus.org/?p=4855

16 aastat hiljem
tuleb aga taas tõdeda, et õppust pole võetud ja muutunud on vaid Euroopa riikide võlgnevuse suurenemine arvestades majanduse koguprodukti, mis paljudel ületab juba 300%, mõnel 400%, hetke murelapsel Iirimaal aga koguni 1200% http://www.nommevalitsus.org/?... . Valitsused näevad terve mõistuse vastaselt ikka ja jälle pääseteed üha uutes laenudes. Tänavu võttis eurotsoon rekordilise 110 miljardise (euro) laenu http://www.nommevalitsus.org/?... ja endastmõista on see toonud kaasa sama rekordilise intresside kasvu, nagu kinnitab tänane The Financial Times http://www.nommevalitsus.org/?... . Eurooplased võtavad oma elustandardit ikka veel kui iseenesestmõistetavat asja.

Lahendus
on teoreetiliselt lihtne nagu taolisel puhul ikka – lihtsalt ei tohi oma elustandardit võtta kui iseenesestmõistetavat asja. Kahtlemata äärmiselt ebapopulaarne. Tahavad ju kõik marjamaale. Isegi napid palgakärped paljudes riikides või näiteks pensioniea tõstmine Prantsusmaal 60 aastalt 63-le aastale on tänavaile toonud miljoneid inimesi, mis siis veel radikaalsematest sammudest rääkida. Ometi on see paratamatu, sest võlgu lõpmatuseni elada ei saa.

Selles mõttes võiks Eesti teoreetiliselt Euroopa riikidele isegi suundanäitavaks eeskujuks olla. Sest kui Euroopa riikides viia elustandard hüppeliselt palkade ja sotsiaalabi osas n.ö Eesti tasandile, on sel isegi lisaks majanduslikule küljele teisigi positiivseid momente – lahkuma hakkavad ka need, kes on harjunud „heaoluühiskondade” kulul seal sotsiaalabi peal parasiteerima. Selge see, et esialgu streigitakse, mässatakse, elatakse vanast rasvast, ent lõpuks hakatakse ka krosside eest tööle – nagu tänaseski Eestis...

Ainult kes raiub esimesena läbi Gordioni sõlme...


26.november 2010

Ahti Mänd

www.nommevalitsus.org
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus