Eesti Rada
Euroopa Eesti koolide õpetajad tähistasid Hollandis emakeelepäeva
Eestlased Saksamaal 19 Mar 2012  Eesti Rada
    Trüki   E-post   FB     
Emakeelepäev ja Euroopa Eesti koolide õpetajate kokkusaamine Hollandis 2.–4. märtsil oli tõeliseks elamuseks kõigile osalenuile.


Südamega Eesti asja ajavatele naistele Eesti Koolist Hollandis – Agnes Kuusik-Dijkstra, Kaire van den Toorn, Katrin Knoll, Margit Tera ja Saima Hinno – tänusõnad ülivõrdes! Reede õhtust kuni pühapäeva pärastlõunani kestnud programmi täitsid huvitavad ettekanded ja kohtumised. Kui senised emakeelepäevad on olnud eelkõige regionaalsed ja Eesti koolide kokkusaamised ülesaksamaalised, siis Hollandis toimunu oli üleeuroopaline üritus. Kohale oli sõidetud Berliinist, Strasbourgist, Dublinist, Kopenhaagenist, Londonist. EÜSLi koole esindasid Ave Vals, Kerttu Jõgi ja Tiina Kälissaar Hamburgist; Piret Suidt, Karin Ladva-Zoller, Tiina Laanes ja Kaja Ziegler Münchenist; Eha Salla Frankfurdist; Kölni Rahvuskoondist esindasid Merike Miländer ja Tõnu Janson.

Sisutihe kokkusaamine

Ürituse logistika oli tõeline meistriklass: külalised, kes saabusid eri aegadel erinevatesse rongijaamadesse või lennujaama ning ööbisid erinevais hotellides, jõudsid õigeaegselt päevaplaani järgi nii Amsterdami, Haagi kui ka Goudasse. Vaid meie Hamburgi seltskonnal õnnestus rongiaknast Amsterdami imetledes õige peatus maha magada.

Saabusime väikse hilinemisega Amsterdami keskrongijaama, kuhu oli kogunenud umbes paarikümnene eesti naiste seltskond. Giid Katrin Knoll tutvustas meile tiheda kanalitevõrgustikuga Amsterdami vanalinna. Seejärel suunduti ühiselt Eesti aukonsul Marcel Wooldrik van den Heuveli vastuvõtule. Hubases õhkkonnas sai lähemalt tutvuda uute Eesti koolide esindajatega ja vestelda kooliteemadel juba tuttavate kolleegidega. Õhtu lõpetuseks jagati külalistele kotid meenete ja infomaterjaliga ning võeti üles regilaul.

Laupäevane koolitus- ja kultuuriprogramm toimus Eesti Suursaatkonnas Haagis. Eesti Kooli juhataja Agnes Kuusik-Dijkstra luges tervituskõnes ette rahvajutu, mille iva seisnes selles, et nüri kirvega ei maksa minna puid raiuma.
Kirve teritamine ehk siis keele õpetamise valdkonda ülekantuna vaimu teritamine oli ka keelepäevade läbivaks motoks.



Külalislektoriteks olid Jüri Valge Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumist, kes tutvustas Eesti keelepoliitika arengusuundi ja ellurakendamist ning Kersti Lepajõe Tartu Ülikoolist, kelle ettekanne käsitles kirjaliku väljendusoskuse arendamist. Pärastlõunal oli võimalus vaadata filmi “Tallinna kilud”. Filmijärgses arutelus osales režissöör Jaak Kilmi.
Pooleteisetunnise meeleoluka kontserdiga esinesid Eestis tuntud muusikud Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane.

Ettekannete vaheaegadel sai rikkalike suupistete ja joogipoolise kõrval keele- ja kooliteemadel vestelda. Ja ühisel õhtusöögil restoranis jätkus jututeemat südaööni.

Pühapäev oli just õpetajaile see kõige põnevam – sai näha, kuidas Gouda Eesti Koolis õppetöö toimub. Eesti Kool Hollandis tegutseb alates 2007. aastast. Õppetöö toimub Gouda Vrije School ruumides üks kord kuus pühapäeviti. Koolis osaleb 25–30 last vanuses 0–11 aastat. Sporditund, laulmine, emakeel – eks ole palju sarnast, aga ehk ka midagi, mida oma töös üle võtta. Minule isiklikult jäi silma muusikaõpetaja, kes rääkis lastega vaikselt, aga selgelt ning mida vaiksemalt ta rääkis, seda tähelepanelikumalt lapsed kuulasid.

Meeleldi oleks kauem laste koolitundidest osa võtnud, aga õpetajad suunati Tallinna Ülikooli keeleteadlase Reili Arguse loengusse “Mida me teame sellest, kuidas eesti laps eesti keelt omandab?” Ettekanne käsitles eeskätt väikelapse keelelist arengut. Pärast lõunapausi toimus aktus, kus esinesid Eesti kooli lapsed ning Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane.

Ürituse vastu huvi ka Eestist.

Kohal oli ka “Aktuaalne kaamera” Eestist ning üritust kajastati 5. märtsi õhtustes uudistes. Kolmepäevase programmi tegi kaasa ka Eesti Naise ajakirjanik Helina Piip, kes maikuu numbris kirjutab välismaal eesti keelt õpetavatest naistest.
Kiirelt möödunud sisukas ja ülitore nädalavahetus lõppes ühise ümarlauaga, kus veel kord tõdeti Eesti koolide õpetajate kokkusaamise vajalikkust. Ingrid Melzer ja Aira Paschke Berliinist pakkusid välja korraldada järgmine kohtumine Berliinis. Kui esimesel Eesti koolide kohtumisel Hamburgis 2010. aasta veebruaris oli esindatud 3 kooli, Münchenis sama aasta novembris 4 kooli ning nüüd Hollandis juba 9 kooli, siis loodame Berliinis taas kohata kõiki seni osalenuid ja kindlasti ka uusi koole.

Tiina Kälissaar
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus