Eesti Elu
Et nemad kõik üks oleksid… (15)
Eesti kirikud 03 Dec 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Sellest Pühakirja salmist (Jh 17:21) lähtuvalt on kulgenud EELK (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) ja E.E.L.K. (Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku) ühinemise keeruline teekond, mis teostus 28. novembri tänujumalateenistusel Toronto Peetri kirikus.

Jumalateenistusel teenisid vaimulikena EELK peapiiskop Andres Põder, E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul, EELK kirjastus- ja pressitöö assessor, Lääne praostkonna praost, Haapsalu koguduse õp. Tiit Salumäe, E.E.L.K. Kanada praost Hannes Aasa ja assessor Tiit Tralla, EELK kantsler, Tallinna Toomkoguduse õp. Urmas Viilma ning Viljandi Pauluse Koguduse õpetaja, praegune Toronto Peetri Koguduse vikaarõp. Mart Salumäe. Organistid olid dr Roman Toi ja Charles Kipper, laulis koor Ingrid Silma juhatusel.

Jumalateenistus algas dr. R. Toi oreli-improvisatsiooniga „Palverändurite koori“ teemal R. Wagneri ooperist „Tannhäuser“. Risti kandnud assessor Peeter Põldre järel sisenes kirikusse vaimulike protsessioon. Alguslaulu „Üks kindel linn ja varjupaik“ järel luges algustekste 106. Psalmist T. Tralla. Liturgia viis läbi M. Salumäe. Esimene piiblilugemine (Sef 3:16-20) oli praost H. Aasalt, järgnes Avo Kittaski soolo „Largo Religioso“ J. Hiobi kantaadist „Jesaja kuulutamine“ C. Kipperi orelisaatel.

Teine piiblilugemine (Ef 4:1-7, 11-16) oli P. Põldrelt. Evangeeliumi (Jh 17:1,11-23) luges peapiiskop Taul, järgnes jõuluteemaline soolo „Gesu Bambino“ Kristina Agurilt.

Peapiiskop A. Põderi jutluse aluseks oli Sak 9:9. Ta mainis, et täna alustame uut kirikuaastat ajaloo uuelt leheküljelt – meie ühtsus on kinnitatud! Ta viitas M. Underi luuletuse „Jõulutervitus 1941“ tähendusrikastele ridadele Kahaneb me vahelt lumeväli: /tähtedest saand meile ühiskeel... / Nüüd kui oleksime üksijäli / sammumas üksteise poole teel.

Peapiiskop peatus pagulaste osal Eesti iseseisvuse taastamisel. Tema sõnul viis armastus oma rahva vastu kiriku taasühinemisele. Ühiseks pereks saamisele vihjas juba peapiiskop Johan Kõpp oma 1954. a ringkirjas. Tõeline ühendaja on aga meie kuningas Jeesus Kristus, kes kestab üle aja ja ruumi. Jutlusele järgnesid apostlik usutunnistus ja soolo A. Kittaskilt (R. Toi „Palve“).

Jumalateenistuse kõrgpunktina luges U. Viilma ette Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nähtavat ühtsust kinnitava lepingu teksti, mille allkirjastasid 13. nov. Tallinnas EELK peapiiskop A. Põder ja E.E.L.K. peapiiskop A. Taul ning tunnistajatena emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, kantsler Urmas Viilma ning assessorid: Jaak Peeter Reesalu, Naani Holsmer, Virge James, Tiit Salumäe, Joel Luhamets, Ove Sander ja Mati Maanas. Torontos lisasid tunnistajatena oma allkirjad lepingu tekstile assessorid P. Põldre ja T. Tralla. Nüüdsest kannab E.E.L.K. nimetust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku välis-eesti piiskopkond ning A. Taul tiitlit EELK välis-eesti piiskopkonna piiskop.

Õp. Tiit Salumäe teatas oma sõnavõtus, et peapiiskop Põder annetab EELK välis-eesti piiskopkonnale lipu, mis õnnistati sisse EELK 90. aastapäeva ürituste raames ja mille annetasid kirikule üliõpilasorganisatsioonid. Pärast peapiiskopi peetud õnnistuspalvet löödi kombekohaselt naelad lipuvardasse. Peapiiskop ütles, et lipp on ühtsuse märgiks, kuid seda väljendab ka kahe kiriku poolt ühiselt koostatud Kiriku Laulu- ja Palveraamat, mille valmimisest möödub 2011. a 20 aastat, ning teatas, et aasta 2011 on kuulutatud Kiriku Laulu- ja Palveraamatu aastaks.

A. Taul peatus oma sõnavõtus tekstil Mt 13:46, kus on juttu kalli pärli leidnud kaupmehest. Ta müüs kõik, mis tal oli, et see endale osta. Jeesus võrdles seda pärlit taevariigiga. Meil võib olla erinevaid pärleid (pühakojad, sõnakuulelikud abikaasad ja lapsed; 92 a tagasi alanud Vabadussõda, iseseisev riik; äsja üleantud lipp jm). Jäägu meile siiski kõige kallimaks pärliks Jumala riik, soovitas piiskop Taul.

Eestpalve kodumaa eest pidas H. Aasa, misjärel mälestati kõiki lahkunud EELK ja E.E.L.K. juhte. Kirikupalves osalesid T. Tralla, T. Salumäe, P. Põldre ja N. Holsmer. Kokkupandud korjandusega toetatakse väliseesti pastorite täiendusõppele saatmist Eestisse ja pastoraalse sideme hoidmist kodumaaga.

Järgnes armulaua osa, kus teenisid kohalviibinud vaimulikud. Sel ajal esitas ühendkoor Ingrid Silma juhatusel R. Toi laulu „Jõulukell“.

Dr. R. Toi lühikantaat „Sind täname“ sidus üheks tervikuks kõik kirikulised. Järelmänguks kõlas taas R. Toi oreli-improvisatsiooni R. Wagneri ooperi „Tannhäuser“ teemal, misjärel vaimulikud lahkusid protsessioonis kirikust.

Kõik jumalateenistusel osalenud olid lahkelt palutud vastuvõtule kiriku vastas asuvasse Roehamptoni hotelli.

Esimene ajalooline samm on ühisel tulevikuteekonnal nüüd astutud. Loodetavasti kujuneb edasine rännak sujuvaks ja õnnistatuks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus