Estonia teatris oli 17. septembril esietendusele omast elevust — toimus ooperigala Tiit Kuusiku 100. juubeli tähistamiseks, mille oli lavale seadnud Arne Mikk. Õhtut juhatas Estonia peadirigent Arvo Volmer. Ooperigala üllatusesinejaks oli Mati Palm, kes on omaaegsetes Estonia menulavastustes koos Tiit Kuusikuga laulnud. Kuusiku juubeliks valmis ka topeltplaat Villem Kapi ooperiga „Lembitu“, kus nimiosalist laulab Tiit Kuusik, Meelist Georg Ots, Kaupot Teo Maiste ja Maret Aino Külvand. Selle 1966. a helisalvestuse restaureeris Jüri Kruus. Plaat ilmus teatril koostöös plaadifirmaga Estonian Record Productions.


Arne Miku ja Mati Palmi kõrval aitasid Tiit Kuusiku aegsesse Estoniasse sisse elada filmilõigud maestro juubelitele pühendatud telesaadetest ning lava tagaseinale projitseeritud fotod omaaegsetest menulavastustest.

Koostöös kunstnik Kustav-Agu Püümaniga lõi Mikk elegantse ja kordumatu atmosfääriga ooperiõhtu, mis sai publikult väga sooja vastuvõtu. Ei kujutaks selle juubeli-gala lavastajaks kedagi teist ettegi – on ju Mikk Estonias lavastanud juba aastast 1970 ja tunneb oma koduteatri repertuaari ilmselt peast. Seda enam, et Mikk on ise olnud ka omaaegsete menutükkide lavastaja. Estonia pealavastajana oskas Mikk teatri repertuaari leida ikka midagi üllatavat — meenutagem kas või „Boriss Godunovi“ algversiooni lavaletoomist (esimesena N.Liidus), millega korjati loorbereid nii Moskvas kui ka Pariisis. Selleski lavastuses laulis Borissi legendaarne Tiit Kuusik.

Ooperi-gala oli dramaturgiliselt põnevalt üles ehitatud. Gala algas avamänguga ooperile „Sevilla habemeajaja“, mis kõlas dirigent Arvo Volmeri paindliku käe all kaunilt ja nauditavalt. Just Don Basilio aariaga sellest Rossini ooperist võitis Tiit Kuusik 1938. a rahvusvahelise lauljate konkursi Viinis. Seekord kõlas Don Basilio aaria Ain Angeri esituses, kes sõitis Tallinnasse Viinist, kus tema koduteatriks on Viini Rahvusooper.

Edasi tulid aariad ja kooristseenid Donizetti ooperist „Lucia di Lammermoor“. Taustaks must-valged fotod (hea leid!) sama ooperi Estonia lavastusest, millega löödi laineid 1985. a Stockholmis. Tookord oli Tiit Kuusiku lavapartneriks Margarita Voites. Eriti kaunilt kõlas sekstett samast ooperist, mida koos ooperikooriga esitasid Juuli Lill, Angelika Mikk, Mart Mardiste, Rene Soom, Oliver Kuusik ja Priit Volmer. Ooperi-gala esimese poole lõpuks kõlas kroonimisstseen Mussorgski ooperi „Boris Godunov“ proloogist, kus Estonia koori lavapartneriteks olid Ain Anger ja Mart Madiste.“


Vaheajal ringi jalutades mõtlesin, et kas sel õhtul on midagi ka kriitika väärilist. Jah, oli. Esiteks see, et Tiit Kuusiku 100. juubeliks ei ilmunud maestrost korralikku monograafiat. Ebameeldiv üllatus tõesti! Teiseks kriitikanooleks laseksin lendu väikese, kuid segava detaili. Kuna kino ja fotode näitamise tõttu oli saalis väga pime, siis oli võimatu kavalehte jälgida. Seetõttu oleks kindlasti pidanud lava kohale tiitritesse panema esinejate nimed ja miks mitte ka nende ooperite pealkirjad, kust esitatud aariad ja kooristseenid pärit olid.

Ooperi-gala teine pool oli lausa maailmaklassist. Seda mõistis ka publik ja lauljaid kutsuti mitmeid kordi tagasi kummardama. Ain Anger esitas Dalandi aaria Wagneri ooperist „Lendav hollandlane“, Heli Veskus Elisabethi aaria ja Rauno Elp Wolframi romansi Wagneri ooperist „Tannhäuser“. Meil on omad Wagneri-lauljad missugused! Täiesti maailmalavade väärilised.

Tiit Kuusiku juubeldamine lõppes vana hea Giuseppe Verdiga. Lavale tulid Estonia praegused tippsolistid – Jassi Zahharov, Rauno Elp, Helen Lokuta, Angelika Mikk ja Heli Veskus. Külalistena Mati Palm ja Ain Anger. Finaalide finaalina kõlas teise vaatuse lõpustseen Verdi ooperist „Aida“, milles osalesid kõik solistid koos ooperikooriga. Võimsa muusikalise apoteoosi taustal muheles Tiit Kuusik, küll must-valgel fotol, aga teadjatele ometi tuhandetes värvivarjundites.

Märkmed: