Eesti Elu
ESK tuluõhtu peakõneleja Kyllike Sillaste-Elling endast, oma tööst ja Eestist
Inimesed 26 Mar 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2010/03/27618_1_t.jpg
Kus Te hetkel töötate ja mis on Teie ametinimetus?

Töötan alates 2009. aasta augustist Eesti Suursaatkonnas Washingtonis saatkonna asejuhina.

Kuidas näeb välja Teie tavaline tööpäev?

Washingtoni suursaatkonna põhiülesanne on Eesti Vabariigi esindamine Ameerika Ühendriikides ja sellest tulenevad ka minu peamised tööülesanded. Jälgin ja analüüsin USA välis- ja julgeolekupoliitikat, kogun informatsiooni USA seisukohtade kohta ning raporteerin regulaarselt Tallinnale olulistest arengutest, mis võivad mõjutada Eesti riigi arengut. Poliitikaküsimustega tegeleva diplomaadina suhtlen peamiselt USA välisministeeriumi ja rahvusliku julgeolekunõukoguga, kuid vajadusel pean sidet ka teiste USA riigiasutustega. Suhtlen samuti erinevate mõttekodadega (Washingtonis on neid palju ja nad on mõjukad), ülikoolidega ja loomulikult ka teiste riikide saatkondadega. Koostöös teiste kolleegidega saatkonnas ja Tallinnas, aitan korraldada kõrgete Eesti ametiisikute visiite USA-sse. Ja loomulikult kuulub minu ja kogu saatkonna ülesannete hulka suhtlemine Põhja-Ameerikas elavate eestlastega – nii endiste pagulaseestlaste ja nende järeltulijatega kui ka hiljuti Eestist USA-sse ja Kanadasse kolinud eestlastega. Töö Washingtonis on mitmekesine ja põnev, eriti praegu, kui Ameerika Ühendriikides toimuvad suured muutused.

Kuidas Te alustasite oma erialal, mis pakkus Teile huvi selle eriala juures?

Ma täpselt ei mäleta, millal otsustasin, et tahan diplomaadiks saada, kuid tean, et mind oli selleks ajaks juba päris mitu aastat köitnud välispoliitika ja diplomaatia. McGill’i Ülikoolis õppisin ajalugu ja hiljem omandasin London School of Economics and Political Science’is magistrikraadi politoloogias, kusjuures enamus loenguid, mida ma kuulamas käisin, puudutasid rahvusvahelisi suhteid ja Ida-Euroopas toimuvaid arenguid. Kui mu õpingud läbi said, siis otsustasin Eestisse kolida. Töötan välisministeeriumis diplomaadina alates 1996. aastast.

Kuidas Teid praegusesse ametisse tööle võeti? Milline oli Teie varasem töökogemus? Mis aitas Teie arvates kaasa praeguse ametipositsiooni saavutamisele?

1994. aasta esimesel poolaastal töötasin presidendi kantseleis välisnõuniku abina. Minu töö seisnes peamiselt paberite korrastamises, ingliskeelsete kirjaprojektide koostamises ja koosolekute protokollimises. Kuid Eesti Vabariigi President oli siis Lennart Meri ja tegemist oli välispoliitilises mõttes väga põneva ajaga. See oli minu esimene otsene kokkupuude Eesti välispoliitikaga ning ma teadsin kohe, et see on ala, millega ma soovin tulevikus tegelda.

Kui ma 1995. aasta lõpus alaliselt Eestisse kolisin, saatsin oma CV Eesti Vabariigi välisministeeriumi personaliosakonnale ja paar päeva hiljem helistati mulle ja kutsuti vestlusele. Pärast vestlust öeldi mulle, et poliitikaosakonnas on üks vaba koht – Euroopa Liidu laud. Ma ei teadnud Euroopa Liidust otseselt midagi, kuid võtsin pakkumise vastu. Alustasin tööd välisministeeriumis kaks nädalat pärast Eestisse kolimist 2. jaanuaril 1996.a. ja töötan seal tänaseni. Kusjuures, Euroopa Liit ja sellega liitumine hakkas mind väga huvitama.

Kas ja milliseid tööalaseid väljakutseid kogesite noore Kanada eestlasena Eestisse saabudes?

Mul puudus Eestisse saabudes laiaulatuslik kontaktide ja tuttavate võrgustik, millele saanuksin tugineda oma elu sisseseadmisel Tallinnas. Kuid tänu hoolivatele sugulastele ja mõnele heale sõbrale läks sisseelamine Eesti ellu tagantjärgi vaadates üsna libedalt. Ehkki pean tunnistama, et oli ka raskeid hetki, mil mõtlesin Kanadasse tagasi kolimise peale. Selliseid hetki oli aga kokkuvõttes väga vähe. Mida rohkem pidin ma tööasjus reisima ja Eestist eemal viibima, seda kiiremini süvenes tunne, et Eesti on minu kodu, mitte ainult minu vanemate sünnimaa või tore koht, kus paar aastat oma elust veeta. Algul ikka küsiti, et kas ma ei kavatsegi Kanadasse tagasi kolida, kuid varsti sellised küsimused lõppesid. Kanadas sündimine ega naissoosse kuulumine pole mulle karjääri tegemisel olulisi takistusi seadnud. Usun, et kui teed oma tööd hästi, siis seda märgatakse. Vahet ei ole, kust sa pärit oled.

Olete töötanud koos paljude andekate inimestega. Kes on Teid kõige enam inspireerinud ja miks?

Mul on läbi aastate olnud õnn töötada paljude andekate ja huvitavate inimestega. Mul on olnud palju tarku ja toredaid ülemusi, kes on mind julgustanud ja toetanud. Mul on olnud au töötada koos praeguse Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega siis, kui ta oli Eesti välisminister ning suutis oskuslikult veenda erinevaid riike meid toetama teel Euroopa Liitu ja NATO-sse. Olen töötanud ka koos kahe peaministri – Juhan Partsi ja Andrus Ansipiga –, tänu kellele õppisin ma palju paremini tundma Eesti riiki ja selle toimimist. Hindan väga seda võimalust, mida nad mõlemad mulle andsid. Töötades kahe Eesti tipp-poliitiku heaks, sain lähedalt näha, kuidas poliitika kujundamine Eesti riigis toimub.

Millised on olnud Eesti suurimad välispoliitilised probleemid viimase 20 aasta vältel ja kuidas neid on lahendatud? Kuidas Teie olete lahenduste leidmisse panustanud? Millised võiksid olla Eesti suurimad välispoliitilised väljakutsed järgmisel dekaadil?


Eesti viimase 20 aasta suurimad välispoliitilised väljakutsed ja saavutused on üldjoontes kõigile hästi teada. Eesti liitumisse euroatlandi organisatsioonidega panustasid kõik Eesti riigiametnikud ja kogu Eesti rahvas. Täpselt nii, nagu kümme aastat tagasi, on ka täna Eesti sugusele riigile eriti tähtis tema välispoliitika. Igal riigil on oma sisepoliitika, kuid Eesti kui väike ja mitte kõige parema geograafilise asukohaga riik, ei saa endale kunagi lubada käitumist üksnes siseriiklike huvide järgi. Välispoliitika on ja jääb väga tähtsaks.

Millist nõu annaksite noorematele Kanada eestlastele, kes sooviksid anda oma panuse Eesti riigi tulevikku?

Soovitan kõigil noortel Kanada eestlastel, kes on kunagi mõelnud Eestisse – kas ajutiselt või alaliselt – kolimisele, seda tõsiselt kaaluda. Viimase 20 aasta jooksul on Eestis väga palju saavutatud, ka välispoliitika vallas. Eesti on tänaseks Euroopa Liidu ja NATO liige ning loodetavasti varsti ühineme ka eurotsooniga. Kuid ega töö pole sellepärast otsa lõppenud. Eesti vajab jätkuvalt häid inimesi. Ja Eesti üheks suureks eeliseks on, et meie riik on väike ja paindlik. Igal inimesel – kui ta seda soovib – on võimalus riigi arengut otseselt mõjutada. Samuti soovitan kõikidel noortel hästi läbi mõelda oma siinsed tegevused. Kõik noored, kes on huvitatud Eestist ja eestlaseks olemisest, võiksid tõsiselt arutada, milline on ja milline võiks olla nende seos Eestiga nüüd, kui Eesti on vaba ja demokraatlik riik.

Millisena näete eesti diaspoaraad pikemas perspektiivis järgmisel aastakümnel?

Ma kindlasti ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et eestlus välismaal on määratud hääbumisele. Usun, et ka 10 aasta pärast on olemas aktiivne eestlaste kogukond Kanadas ja teistes riikides. Kuid on täiesti selge, et väljaspool Eestit elavate eestlaste roll on viimase 20 aasta jooksul muutunud ja muutub veelgi. Kui välismaal elavatel eestlastel õnnestub luua senisest tugevam ja otsesem side Eesti riigiga, siis usun, et üleilmne eestlus mitte ainult ei säili, vaid võib isegi tugevneda. Kuid üksnes oma hoonete ja seltside säilitamisest ei piisa. Vaja on uusi sihte.

Nimetage palun paar ajalooliselt olulist sündmust, mille tunnistajateks olete olnud.

Üks esimesi sündmusi, mis pähe tuleb, on Balti kett, mis toimus 1989. aastal. 1997. aastal viibisin Euroopa Liidu tippkohtumisel Luksemburgis, kus Euroopa Liit otsustas alustada Eestiga liitumise läbirääkimisi. Tegemist oli olulise verstapostiga Eesti teel Euroopa Liitu, ehkki tänaseks on Eesti võtnud osa mitmest ajaloolisest Euroopa Liidu tippkohtumisest ja 1997. aasta sündmused tunduvad olevat väga kauged nüüd, kui me liikmed oleme.

Teie soovitused neile, kellel sarnane karjäär eesmärgiks võetud?

Neile, kes soovivad teha karjääri diplomaatias, soovitan eelkõige omandada hea hariduslik baas. Samas soovitan olla võimalikult paindlik ja olla alati valmis õppima ja kohanema uute olukordadega. Ja vaatamata sellele, mida keegi otsustab oma eluga peale hakata, soovitan olla valmis natuke riskima. Ärgu ta kartku Eestisse kolida – kas lühemaks või pikemaks ajaks.

(Kyllike Sillaste-Elling on peakõnelejaks Eesti Sihtkapital Kanadas korraldataval pidulikul galaõhtul Torontos laupäeval, 15. mail Palais Royale banketisaalis.)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus