Traditsioonilisel EV Aupeakonsulaadi vastuvõtul 1. jaanuaril Toronto Eesti Majas öeldi palju häid sõnu ja edastati soove nii konsulaadile kui kaaseestlastele, seega sai uus aasta toredas meeleolus sisse juhatatud.

Teadustajaks sel üritusel oli taas Jaan Lepp, kes andis esmalt sõna avapalveks E.E.L.K. peapiiskop Andres Taulile. Peapiiskop rääkis, et Jumal on andnud meile kõigile vanemad, kes esimestena meid siia eluteedele rändama saatsid. Ta meenutas, et kui ta 30-aastaselt Inglismaalt lahkus, ütles talle vanaema, et pojake, palvetan su eest iga päev. Me kõik oleme tundnud, kuidas vanemate õnnistus ja palve on meid rasketel hetkedel kandnud.

Õp. Taul peatus ka resolutsioonidel, mida inimesed endale uueks aastaks annavad, ja nende peatsest murdmisest. Tal oli mitu soovitust, mida inimesed võiks plaanida uuel aastal teha. Näiteks võtta iga päev kätte üks südamelähedane luuletus ja püüda tungida luuletaja hingeellu, see tõstab meid kõrgemale argipäeva muredest ja raskustest. Võimalus headuseks on ka vaadelda üht maali, püüdes tungida kunstniku hinge, kes selle on loonud. Kolmandaks võiks kuulata iga päev üht rahvuslikku helitööd ja püüda mõista, mis on sinna peidetud. See kõik on hinge puhastamiseks — luule, maalikunst ja muusika. See on hea uue aasta resolutsioon, ütles peapiiskop. Ei pruugi korraga võtta kõike kolme — kes armastab maalikunsti, alustagu näiteks sellest.

Järgnes palve.

Jaan Lepp rääkis oma sõnavõtus, et möödunud aasta üheks tähtpäevaks oli Eesti lipu 125. aastapäev. See trikoloor pühitseti Otepää kirikus 4. juunil 1884. Kõneleja peatus lipu tähtsusel erinevatel eestlaste jaoks rasketel aegadel: 1905.a., 1917.a., Eesti Vabadussõjas ja Teises Maailmasõjas. Sini-must-valge kui eestlaste värvikolmik on jäänud rahva hinge püsima. Kommunistidel ei õnnestunud kunagi punalippudega varjutada neid värve.

Kõneleja rääkis veel Tallinnasse püstitatud Vabadussõja Võidusambast, mille püstitamiseks Kanada eestlased andsid silmapaistva panuse; uude aastasse minnes soovitas ta kaasa võtta möödunud aasta algatused.

Järgnes tervitajate ja aupeakonsulaadile toetusümbrike üleandmise osa. Esimeseks tervitas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask, kes märkis, et eestlased tegutsevad nüüd enda loodud ajatabeli järgi ja isademaal on sirgumas uus põlvkond, kes on saanud kogemuse vabas Eestis ning suhelda vaba maailmaga. Kõneleja rääkis ka Eesti kaitseväelaste osalemisest välismissioonidel, mainides hiljuti surma saanud 19-aastast kaitseväelast. A. Kittask tõstis esile ka meie hulgas viibivat major Ülo Isbergi, kes on viibinud mitmel missioonil, avaldades talle suurt tänu.

Järgnevalt tervitas Toronto Eesti Ühispanga esindaja Lea Kõiv, kes rääkis prognoositavast majanduslanguse aeglustumisest.

Eesti Abistamiskomitee Kanadas nimel võttis sõna Tarvo Toomes, kes rääkis, mida abistamiskomitee toetab. Igal aastal suunatakse $60.000 toetust kodumaale: Tallinna ja Tartu Lastehaiglale, Lootuse külale ja suurperedele (kus on 7 ja enam last). Sama suure summaga — $60.000 — toetatakse ka siinseid eesti organisatsioone: TES Täienduskoole ja Lasteaeda, Jõekääru ja Seedrioru suvekodu.

Eesti Majandusklubi Kanadas nimel andis toetusümbriku üle Guido Laikve — ja traditsioonilselt oli teine ümbrik ka eesti koolidele.

Järgmine tervitaja — Eesti Kunstnike Koondis Torontos president Mai Järve — kõneles ka eelolevast EKKT 55. aastapäeva näitusest.

Eesti Pensionäride Klubi Torontos ja Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas nimel tervitas Heikki Paara.

AKENi (Akadeemilised Kanada Eesti Naised) esindaja Ellen Leivat rääkis eelmisel õhtul toimunud AKENi korraldatud suurejoonelisest uusaastapeost, mis toimus kõigis kolmes Eesti Maja saalis. Ta kinnitas, et puhastulu läheb Eesti Maja toetuseks. Toetada sai ka veel 1. jaanuaril: väikeses saalis oli üles seatud näitus Hiigelbasaaridelt pärinevate paremate andidega, mida oli võimalik ka kaasa osta.

Lõppsõna oli aupeakonsul Laas Leivatilt, kes esmalt tutvustas Soome auasekonsulit Laura McSwiggan’it, tänas ansamblit Jaaniku, kes rõõmustas kuulajaid toreda muusikalise eeskavaga, Eesti Sihtkapitali, kes aitas sponsoreerida rikkalikku toidulauda, baarimees William Mandrat, teadustaja Jaan Leppa ning kõiki toetajaid ja tervitajaid ning kokkutulnuid.

Edasi rääkis aupeakonsul oma hea huumoriga poliitika ja poliitikute teemal, aga ka tõsisema tooniga. Ta rääkis Eesti valimiste tähtsusest, rõhutades, kui oluline on seda teha ka siinsetel eestlastel.

Võtame vastu uut aastat — peame ise olema meie kodumaa ja meie siinse tuleviku määraja, ütles aupeakonsul, tsiteerides lõpetuseks Mikk Mikiveri: „Eestlus on tervik!“

Oligi aeg muusikaliseks eeskavaks, mida täitis ansambel Jaaniku, klaveril Riho Maimets. Lõpulauluna kõlas, nii nagu eelmiselgi aastal, Rene Eespere „Head uut aastat!“, mida ka kõik kohalviibinud refrääni osas kaasa laulsid. Hea tujuga siirduti uude aastasse.

Märkmed: