Praeguseks ei ole veel selge, kuidas peaks rakendama eile Vene presidendi allkirja saanud ukaasi, mis keelab Eesti kodanikel Petseri rajoonis maad soetada, ütles ERR-i korrespondendi Igor Taro.

"Küsimus on nüüd selles, kas see ukaas mõjub tagasiulatuvalt kuidagi või tähendab see seda, et kui nüüd tahab välismaalane seal maad osta, siis tal seda õigust ei ole," rääkis Taro Vikerraadio saates "Uudis+", lisades, et praegu ei osanud sellele küsimusele vastata ka veel Petseri rajooni ametnikud, kellega ta vestles.

"Kas näiteks need maatükid, mis on inimestel päritud, võetakse kuidagi käest ära või sunnitakse neid müüma või kui nad ei müü, mis siis juhtub. See pole päriselt selge," nentis Taro.

Juhul kui ukaas on siiski tagasiulatuva mõjuga, ei pruugi see Taro hinnangul tähendada piiriüleste sidemete katkestamist. "Keegi on mulle täna öelnud ka seda, et kui sind otseselt maatüki pealt ära ei aeta, pakutakse sulle 49aastast rendilepingut ja kui sa saad seal edasi tegutseda, siis iseenesest midagi katki ei ole."

Taro kinnitusel on mingisugune kontigent inimesi olemas, kes langevad selle ukaasi mõju alla. Tema sõnul on küsimus asjassepuutuvate inimeste jaoks väga emotsionaalne. Kui inimesi, kes on ukaasi alla mineva maatüki pärinud oma esivanematelt, koheldakse seal võõrana, siis ilmselt on see neile ka psühholoogiliselt suhteliselt raske, tõdes ta.

Taro vahendas veel mõne inimese arvamust, et kõigepealt tuleks ära oodata ukaasile järgnema pidav rakendusmäärus, mis peaks täpsustama, kuidas ukaasi rakendada.

"Iseenesest on see lugu natuke imelik," märkis ta. "Piiriäärsed territooriumid on nii ehk naa Venemaal eristaatuses /.../ ja ega neid maid ei ole väliskodanikud saanud niigi kuigi vabalt soetada endale. Natuke arusaamatu on, milleks seda ukaasi nüüd niisugusel kujul vaja oli."

Katrin Jüriso

Märkmed: