Täna õhtul asetavad Erna retkest osavõtjad pärjad Kautla veretöös mõrvatud kohalike elanike mälestuskivile ning lahingutes hukkunud sõjaväelastele.
Mälestustseremooniast võtavad osa kõik Kautla baaslaagris olevad Erna retkel osalejad, teatasid korraldajad.
24. juunil 1941 otsustas nõukogude võim asutada hävituspataljonid, mis 3. mai Jossif Stalini raadiokõnest juhindudes tegutsesid ka okupeeritud Eesti alal pealetungivate Saksa üksuste ees liikudes põletatud maa taktikast lähtudes.
Nõukogude üksuste terrori eest varjas Kautla piirkonna metsades ennast ligi 2000 inimest, neist enamik olid naised, lapsed ja vanurid.
Et tagada põgenike pääsemine kindlast surmast, ründas Erna löögirühm leitnant Oleg Marnoti juhtimisel Nõukogude hävituspataljoni üksusi. Sellega tõmbas Erna Nõukogude üksuste jõud enda peale ning võimaldas põgenikel ja metsavendadel piiramisrõngast väljuda.
Kuigi ametlikes aruannetes kuulutati Erna rühm hävitatuks, suutis see piiramisrõngast välja murda. Nõukogude hävituspataljonid vastasid ebaõnnestumistele terroriga.
Kurikuulsaks sai Kautla talu hävitamine, mille elanikke Nõukogude hävituspataljonlased piinasid ning seejärel põletasid elusalt.
Pärast seda hävitasid Nõukogude julgeolekuüksused haarangu piirkonnas veel kümmekond talu ning mõrvasid nende kätte langenud tsiviilelanikke vanusest ja soost sõltumata.
