Erinevad üheskoos ehk kuidas kultuurid Euroopas dialoogi peavad
Eestlased Eestis 01 Feb 2008 Tiiu PikkurEWR
    Trüki   E-post   FB     
Alanud 2008. aasta on Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta ja see kuulutati pidulikult alanuks Ljubljanas – Euroopa Liidu eesistujamaa Sloveenia pealinnas.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigis elab kokku 500 miljonit inimest, see tähendab hulgaliselt erinevaid keeli, traditsioone, sadu rahvusi ja kultuure. Me elame siin Euroopas üksteisele väga lähedal, sest meie pindala on 3% maakera pindalast ja meid on kokku 7% maailma rahvastikust. Kuidas me omavahel läbi saame, kuidas erineva kultuuritaustaga inimesed omavahel hakkama peaksid saama? Kuidas eestlased selles keelte ja kultuuride paablis hakkama saavad?

Piirideta elu võlud ja valud

Mitte väga kauges minevikus suletud piiride taga elanutena on tänapäeva maailm meie ees valla: Euroopa Liidus liikudes ei küsita meie käest enam viisat ega passigi. Muudkui sea siht ja mine. Küllap selline piirideta elu paneb üha rohkem mõtlema, kuidas suhelda teistega? Ja sellele aitab kindlasti omamoodi kaasa ka kultuuridevahelise dialoogi aasta, mille loosung kõlab „Erinevad üheskoos“. Ja ega erinevaid ei pea kodust kaugemale otsima minemagi, nad meil siin oma õuelgi olemas. Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta 2008 tunnustab fakti, et Euroopa kultuuriline mitmekülgsus on meie ainulaadne eelis, mida peame paremini tundma õppima.

Eestis tegeleb kutuuridevahelise dialoogi aastaga Avatud Eesti Fond, mille juhataja Mall Hellami sõnul loodetakse suurendada Eesti inimeste huvi ja avatust erinevate kultuuride, uskude ja olemislaadi suhtes.

Kui enamik eurooplasi on veendunud, et erinevate rahvuste omavaheline läbikäimine ainult rikastab nende maa ühiselu, siis eestlased seda meelt pole. Eurobaromeetri uuringu järgi puutuvad eestlased ELis kõige vähem kokku teisest keskkonnast inimestega – 43% eestlastest suhtleb erineva kultuuritaustaga inimestega igapäevaselt, samas kui ELi keskmine on 65% ja näiteks Iirimaal 77% ning Luksemburgis koguni 82%.

Avamine tõi palju rahvast kokku

Dialoogiaasta avaüritusele Euroopa Parlamendi Infobüroo majja Tallinna südalinnas oli kogunenud märgatav hulk rahvast, nii et istekohtade puudus oli tuntav. Kohal oli nii noori kui vanemaid, nii eestlasi kui teisi. Kokkusaamise avas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar, ülevaate aasta sündmustest tegi Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, sõna sai Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete asekantsler Anne-Ly Reimaa. Mall Hellami sõnul pööratakse sel aastal erilist tähelepanu lastele ja palju diaoloogiaasta ettevõtmisi toimub koolides.

Igal maal on aasta saadikud

Dialoogiaasta saadikud on tuntud persoonid, kes toetavad kultuuridevahelise dialoogi aastat ning aitavad inimestele selgitada kultuuridevahelise dialoogi eri aspekte. Ametlikud aasta saadikud on näiteks brasiillasest romaanikirjanik Paulo Coelho ja Prantsusmaal elav iraanlanna, filmirezhissöör ja paljude koomiksite autor Marjane Satrapi.

Eesti saadikud on riigiteaduste doktor, poliitikauurija Iivi Anna Masso ja kultuuriajaloo doktor David Vseviov. Mõlemad olid ka dialoogiaasta avamisel ning jagasid omi mõtteid erinevate rahvuste ja kutuuride esindajate suhtlemisest ning üksteise mõistmisest.

Iivi Anna Masso on kirjutanud: „Lugematu hulk eri kultuure ja rahvusi elab harmooniliselt kõrvuti näiteks New Yorgi linnas – kuid nad elavad samade seaduste järgi ja neid ühendab inglise keel ühise suhtluskeelena. Euroopa mitmekultuurilisus on rõhutanud rahvusrühmade erinevust ja pidanud normaalseks, et erinevate väärtustega kultuurikeskkonnast tulevad vähemused ei ela oma uue kodumaa seaduste järgi. Ilmselt on akadeemilistes ringkondades halvustatud ameerikalik poliitika „erinev, aga võrdne“, mis nõuab muulastelt kohanemist ja vastutust, kuid samas kohtleb neid võrdsetena võrdsete hulgas, nii rahvusriigi kui ka vähemuste seisukohast parem lahendus.“

Kunstiakadeemia professor David Vseviov on Eestis peale oma erialase töö tuntud ka kui populaarse raadiosaatesarja „Müstiline Venemaa“ autor, võtab sageli sõna avalikkuses ja kirjutab ajalehes. Temale kuulub ka mõttetera, et meile iseloomuliku mõtlemise „meie ja nemad“ asemel peaksime hoopis suhtlema „mina ja sina“ tasemel.

David Vseviov on öelnud: „Kui astun hommikul auditooriumi ette, kus jagan ruumi kümnete sümpaatsete intelligentsete inimestega, on vähe tõenäoline, et vaatasime eelnenud õhtul ühte ja sedasama filmi. Enam ei teki ühiseid kultuurilis-emotsionaalseid ruume. Valikute võimalus on suur rikkus, aga teisest küljest ei haaku me enam nii hästi. On kümneid arvamus- ja huvigruppe, kelle maailmad seisavad üksteisest eraldi ning kelle liidrite seas pole ainsatki korduvat nime. Kunagi varem pole ühel ja samal hetkel ühes ja samas ruumis olnud kättesaadav selline võimalusterohkus nagu praegu.“

Miks tekivad konfliktid, kui kultuur ja poliitika põrkuvad – sel teemal väideldi dialoogide avaüritusel ning leiti, et konfliktid ei teki sageli mitte erinevast kultuurist, vaid on seotud pigem erinevate poliitiliste otsustega. Peaks olema eestlasele tuttav teema.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus