Erika Kivik ilmestas oluliselt Toronto Eesti Baptisti Koguduse 28. septembri jumalateenistust.
Misjonipäeva pitserit kandva jumalateenistuse avas koguduse rahvusmisjoni komisjoni esimees Erwin Paivel Ps.118:8-9 mõtetega, juhtides tähelepanu maailma hirmutavale finantskriisile, mida on hakatud nimetama ka usalduskriisiks. On hea, et Jumal on alati ja igas olukorras usaldusväärne.
Lisa ja Krista Paiveli duetilaulu järel rääkis Erika Kivik haaravalt ja huvitavalt oma kogemustest eelmisel suvel Eestis. Ta elas Avispea Vabakoguduse pastori Eerek Preisfreundi peres. Avispea asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarja lähedal.
Erika läks sealsesse suvelaagrisse inglise keelt õpetama, kuid aitas igal pool mujalgi kaasa, kus vaja. Ta kinnitab, et see oli haruldane kogemus ja et ta sai ise rohkem kui andis. Algul polnud muidugi lihtne – kõik oli võõras. Üks asi on elada Tallinnas või Tartus, hoopis midagi muud aga maal. Ta avastas muide, et Toronto ja Tallinn sarnanevad rohkem kui Tallinn ja Avispea! Aga Erika nautis just selle Eesti maakoha rahu ja vaikust, kus tal oli kergem Jumala häält kuulda. Humoorikalt rääkis ta oma igapäevase elu kogemustest, eriti kanadalaste ja eestlaste erinevustest.
Erika kinnitas, et Eestis viibimine tuli talle suureks kasuks, ja ta tundis end seal kodueestlasena. Ehkki ta pidi Avispeal palju õppima ja paljude asjadega kohanema, et kodueestlase identiteeti omandada, on peamine hoopis see, et meie, kristlaste identiteet on Jumalas. Oli suurepärane võimalus teenida teisi inimesi, sest usk ilma tegudeta on surnud, kinnitas Erika ja lisas, et me vajame elavat usku. Erika tänas kogudust ka toetuse eest.
Pärast seda, kui Victoria Ceneda kõneles pühapäevakoolilastele, ütles pastor Jüri Puusaag oma vaimuliku sõnumi. Peatudes kodumaalt lahkumise sündmustel 64 aastat tagasi, võrdles ta seda aega ühe teise erilise lahkumisega, millest Piibel räägib. Ingliskeelne sõna
rapture (maisest olekust kõrgemal olek, vaimustus, hurm, õnnejoovastus) annab selle mõtet paremini edasi kui eestikeelsed vastavad terminid. Tegemist on Kristuse koguduse lahkumisega maa pealt, mida paljudel on raske uskuda. Elus on jõudusid, mis meid tagant tõukavad – nii nagu eestlased olid sunnitud põgenema pealetungiva punaokupatsiooni eest. Kristus tõstab meid aga üles ja päästab koguduse eelolevatest katsumustest. Ta valmistab meile puhta, lausa steriilse kodu, kuhu mustalt ja määrdunult ei pääse. Selleks igavikulise väärtusega sündmuseks tuleb meil valmistuda.
