Erik Gamzejev PM

Ida-Virumaa linnades võimul olevad keskerakondlased võivad olla tänulikud peaminister Andrus Ansipile, et too lasi pronkssõduri kalmistule viia just nii, nagu see 2007. aasta aprillis aset leidis. Neil on võimu kindlustada nüüd lihtsam kui kunagi varem, kirjutab Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Gamzejev.
Nii Narvas, Kohtla-Järvel kui ka Sillamäel on Keskerakond valitsenud juba mitmendat valimistsüklit ja nende ülekaal konkurentidest on muutunud üha suurema mäe kõrguseks. Näiteks europarlamendi valimistel jäi Keskerakonna toetus neis linnades 70–80 protsendi vahele. Arvestagem, et kohalikel valimistel lisanduvad mittekodanike hääled, mis kuuluvad lõviosas Keskerakonnale. Pealegi on need valimised pärast pronksööd esimesed, kus mittekodanikel, aga ka Eestis püsivalt elavatel Venemaa kodanikel on võimalik oma meelsust valimistel väljendada.

Vaid pööraselt riskialdis hasartmängur võiks panustada sellele, et Keskerakond ei võida valimisi Sillamäel ja Narvas. Piirilinnas kindlustab taustajõuna edu ka Venemaa tsaar Peeter Esimene, kelle büst kolis justkui juhuslikult eelhääletuse alguseks volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini kabinetist Peetri platsi ääres asuva tühja müügisaali vaateaknale.

Kõige lähemal absoluutse võimu saavutamisele on keskerakondlased elanike arvult Eesti viiendas linnas, Kohtla-Järvel. Veel neli aastat tagasi käis seal 21 volikogu koha pärast tuline valimisvõitlus. Tugeva keskerakondliku mõjuga valimisliit Usaldus sai endale 15 kohta ja alistas nii viit ülejäänud suuremat erakonda ühendava valimisliidu Ühtsus.

Liidu Usaldus edu võti oli mäng rahvustunnetel, sest põhiloosungiks võeti kohalikel valimistel «Säilitame venekeelse hariduse» ja konkurendid tembeldati natsionalistideks. Argumendiks, et seal kandideerisid ka Isamaaliidu liikmed.

Niigi nõrga opositsiooni jõud on vahepealsetel aastatel raugenud. Osa liikmeid on meelitatud kandideerima praeguse võimuliidu nimekirja. Üks ületulijatest, Viru Keemia Grupi tütarettevõtet Viru RMT juhtiv Juri Rõbakov on Põhjarannikule tõdenud, et kuna enamik linna valijatest on venekeelsed, siis ei näe ta pärast pronksööd mõtet kandideerida nimekirjas, mis oleks seotud ühegi teise Eesti parteiga peale Keskerakonna. Sest võimalused saada Kohtla-Järvel valituks oleksid nullilähedased.

Osa eelmistel valimistel võimuliidule tõsisemat konkurentsi pakkunud inimestest on aktiivsest poliitikast taan­dunud või üldse piirkonnast ära kolinud, sest ei taha kulutada elu võitlusele tuuleveskitega. Eredaim näide on opositsiooni suurim häältekoguja 2005. aasta valimistel, Kohtla-Järve eesti gümnaasiumi endine direktor Sirje Jõemaa, kelle linnavõimud vaatamata kooli vastuseisule ametist tagandasid. Ühtsuse Kohtla-Järve linnapeakandidaat, rahvaliitlane Voldemar Trumm jõudis vahepeal olla Kiviõli linnapeaametis, kus ta jäi vahele pistise võtmisega.

Sisuliselt on poliitiline konkurents Kohtla-Järvel nullitud juba enne hääletamist. Sellest hoolimata ei lähe Valeri Korbi ja Jevgeni Solovjovi valimisliit, mis on erinevate nimede all linna valitsenud juba 13 aastat jutti, mütsiga lööma. Kokku on saadud 99 kandidaadist koosnev nimekiri, kus suur osa kandidaatidest on töökoha kaudu otseselt linnavõimuga seotud.

Ainuvõimu tugevdamine on suure tööpuudusega piirkonnas kindel, äraproovitud valitsemisstiil. Volikogu on linnajuhtide kuulekas kummitempel, sest saadikute endi põhitöökohtadel püsimine, palgad ja igasugused muud hüved sõltuvad linnajuhtidest. Nii on võim iga aastaga tsementeerunud hoolimata sellest, et linna areng silmapaistvate saavutuse rohkusega ei hiilga ja linna elanikkond kiiresti väheneb.

Valitsemisstiili iseloomustab hästi seegi, et Kohtla-Järve võim polnud aastaid nõus loovutama isegi revisjonikomisjonis ühtegi kohta opositsioonile. Selleks pidi riigikogu seadusega sätestama, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda mõnda komisjoni. Kohtla-Järvel saigi opositsiooni esindaja seejärel revisjonikomisjoni. Tõsi, see saadik oli vahepeal poolt vahetanud.

Ainsat arvestatavat konkurentsi Usaldusele pakuvad nüüd kaks viimast allesjäänud opositsiooni esindajat Erika Kruubi ja Eduard Odinetsi valimisliiduga Koos ja Ausalt, kus nemad kahekesi ongi tuntumad nimed. Stardiprotokollis on ka Reformierakond ja IRL, kuid neid oleks selles võistluses õigem nimetada rahvasportlasteks, kellele on tähtis osavõtt.

Üks nende valimiste huvitavamaid küsimusi Ida-Virumaal on, kas Kohtla-Järve võimudega seotud inimestel õnnestub sellist valitsemisstiili eksportida ka naabruses asuvasse maakonnakeskusesse Jõhvi. Esimene katse neli aastat tagasi ebaõnnestus ülinapilt. Ühehäälse enamusega volikogus suutis parteitu Tauno Võhmari vallavalitsus neli aastat vastu pidada. Laiapõhjalises koalitsioonis oli nii reformierakondlasi, rahvaliitlasi, keskerakondlasi, IRLi liikmeid kui ka parteituid.

Enam-vähem sama koosseisuga üritab Võhmari valimisliit Jõhvi Heaks võimu maakonnakeskuses säilitada.

Nüüd aga on Kohtla-Järve aselinnapea Ljudmila Jantšenko, Eesti jõukamate ärimeeste hulka jõudnud Nikolai Ossipenko ja viie aasta eest Juhan Partsi valitsuselt eriteenete eest kodakondsuse saanud ettevõtja Vjatšeslav Šlõk alustanud Jõhvis märksa tõsisemat rünnakut. Nende 69 kandidaadiga valimisliit Jõhvi Elanik tulistab Ossipenko propagandakanalites – kohalik telekanal ja tasuta ajaleht – juba nädalaid praeguse vallavalitsuse pihta tuld ja tõrva. Muu hulgas heidetakse ette isegi Jõhvi viimaste aastate suurima uhkuse – kontserdimaja – rajamist, mille ülalpidamine olevat kallis ja kuhu tavalisel inimesel asja ei ole.

Kampaanias ei pääse ka rahvusteemast. Rõhutakse sellele, et Jõhvi vallavalitsuses töötab liiga vähe venelasi, ei olda rahul, et vallavanem kõneles 1. septembril vene gümnaasiumiõpilaste ees eesti keeles. Lubatakse kogu dokumentatsiooni tõlkimist vene keelde ning seda, et tulevikus peaksid mittekodanikud saama kohalikel valimistel ka kandideerida. Vallavalitsuses lubatakse aga suurpuhastust ja et kõik ametikohad täidetakse konkursi teel. See mõte kõlab juba musta huumorina, sest tuleb valimisliidult, mille liidriks olev ärimees on naaberlinnas Kohtla-Järvel saanud kõigil hankekonkurssidel endale sobiva tulemuse.

Tähelepanuväärne on, et eesti valijad, kes moodustavad Jõhvis ligikaudu kolmandiku, ei huvita Ossipenko valimisliitu isegi sel määral, et oma valimismaterjale eesti keeles avaldada. Kogu tähelepanu on suunatud venekeelsele valijale, kellele korrutatakse muu hulgas, et Jõhvi senises võimuliidus figureerivad ka reformistid, kelle hingel on teadagi mis patt 2007. aasta aprillist.

Mäng rahvustunnetel võib toimida tõhusamalt kui panustamine sisulisi lahendusi pakkuvale valimisprogrammile. Iseasi, kas sellega vinti üle ei keerata. Jõhvilased võrdlevad elu oma vallas ja naabrite juures Kohtla-Järvel ning see ei lisa plusspunkte valimisliidule, mille niidid ulatuvad Kohtla-Järve võimukoridoridesse. Pealegi on ilmselgelt aimatavad Ossipenko ärihuvid nii tänavate remondis kui prügimajanduses.

Kaalukeeleks, kelle kätte jäävad Jõhvis valitsemisohjad, on suuresti Keskerakond, mis on Jõhvis neil valimistel omavahel tõsiselt tülli läinud. Kui endise riigikogu liikme Kaarel Pürgi veetav Keskerakonna nimekiri on huvitatud, et jätkata koalitsioonis praeguste vallavõimudega, siis kümme keskerakondlast eesotsas Kohtla-Järve aselinnapea Jantšenkoga tahavad püüda Keskerakonna toetajate hääli Ossipenko-Šlõki valimisliidule.

Ida-Viru suuremates linnades torkab üha selgemalt silma, et peale Keskerakonna hakkavad Eesti suuremad erakonnad käega lööma. Rohelistel ja Rahvaliidul pole siinsetes linnades üldse oma nimekirju, sotsid on väljas vaid Narvas. Valitsusliitu kuuluvad IRL ja Reformierakond on oma lühikeste nimekirjadega esindatud vaid mõnes suuremas keskuses.

Võimalik, et praegu ongi Keskerakond ainuvõimalik suurem poliitiline jõud, mis suudab Ida-Viru linnades märkimisväärset toetust koguda. Asi kisub aga kehvaks, kui ühed ja samad tegelased jäävad võimule väga pikaks ajaks ja konkurents sulab aina õhemaks.

Ida-Virumaa on üks Eesti suurema elanike arvuga piirkondi, kus põimuvad sotsiaalsed probleemid ja tohutud arenguvõimalused. Probleemide lahendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks oleks tähtis, et kohalike asjade otsustamisel osaleks rohkem kui üks erakond.

Märkmed: