Erich Pehapi 95. sünniaastapäeva näitus Haus Galeriis

Eha Luik
EKKT liige

25. mail toimus Tallinnas Haus Galeriis graafiku ja maalija Erich Pehapi kunstinäitus. Näituse avas galerii omanik Piia Ausma. Sõna võttis Erich Pehapi õde Vanda, kes tuli kohale Viljandist. Tema kõne oli suurepärane.

Erich Pehapi mälestusnäituse avamisel. (Vas.) E. Pehapi tööde kollektsionäär Sven Mansberg, E. Pehapi sugulane Mare Hirv, EKKT liige Eha Luik, Astrid Benno, E. Pehapi õde Vanda Pehap, E. Pehapi tööde kollektsionäär Erko Ennok ja “Haus³ galerii omanik Piia Ausman. - pics/2007/16562_1_t.jpg — Erich Pehapi mälestusnäituse avamisel. (Vas.) E. Pehapi tööde kollektsionäär Sven Mansberg, E. Pehapi sugulane Mare Hirv, EKKT liige Eha Luik, Astrid Benno, E. Pehapi õde Vanda Pehap, E. Pehapi tööde kollektsionäär Erko Ennok ja “Haus³ galerii omanik Piia Ausman.

Erich Pehap sündis Viljandis. Ta isa Jaan Pehap töötas Kantriküla linnaosas linnavalvurina. Erich sai ilmselt oma huvi joonistamise vastu isalt, kelle sõjaaegset päevikut illustreerisid värvipliiatsijoonistused.

Perekond kolis hiljem Viljandi järve ürgoru veerul asunud ühekordsesse puumajja, kust avanes kaunis vaade, mis pakkus Erichile ideid maalimiseks.

Kui Erich oli veel väike, püüdsid ta ema ja vanaema tulemusteta vasakukäelist poissi paremakäeliseks muuta. Tulevikus oli tal aga suur kasu oskusest mõlemat kätt võrdselt kasutada.

Koolis tegeles Erich agaralt ka spordiga, võttis osa „Noorseppade“ maleva tööst ning mängis dzhässorkestris klarnetit ja saksofoni. Ta joonistas ka märgikavandeid lõpuklassidele ning võitis Põllumeeste Seltsi korraldatud lipukavandite võistluse. Lipp on Viljandi Põllumeeste Seltsil veel praegugi alles.

Aastatel 1932–1939 õppis ta vaheaegadega maalimist „Pallase“ Kunstikoolis.

Erich lahkus Eestist jaanuaris 1944 sõjakeerises Soome ja sealt edasi Rootsi, kus tegutses tarbegraafikuna. Põgenikutee viis ta Londoni kaudu 1949. a Torontosse, kus ta oli algul tööstus-, hiljem vabakunstnik. 1951 lõpetas Montrealis Institute of Mechanical Draughting’i. Osales 1956. a Eesti Kunstnike Koondise asutamises ja oli 1961–68 selle esimees.

Erich abiellus 1960. a prantslanna Alberta Rozaniga. Tema huvialadeks kujunesid lisaks kunstile ka kirjandus, astronoomia, ajalugu ja arheoloogia.

Isa 100.a. sünniaastapäeva tähistamiseks valmis tal 1978. a. suureformaadiline kivitrüki-mapp „SUUR TÕLL“. Ta on loonud rea figuraalkompositsioone, portreid ja linnavaateid. Viljeles palju akvarelli. Hilisloomingus on tuntav abstraktsionismi mõju.

Erich soovis, et ta tuhk puistataks Atlandi ookeani. Võib-olla lootis ta sel viisil sünnimaale jõuda, kus ta 37 aasta jooksul polnud käinud?

Alates 1988. aastast on Eestis korraldatud mitmeid Erich Pehapi mälestusnäitusi ajakirjanik Ülo-Alo Võsa ja Kunstisaali juhataja Aate Heli Õuna algatusel ning kaasabil.

Erich Pehapi teostest on ilmunud mitmeid publikatsioone, sh kogu „Valikgraafikat 1932–1972“ (Toronto) ja mappe.

Loomingulise tegevuse eest on ta pälvinud arvukalt tunnustusi, millest kõrgeimaks tuleb pidada Academia Internazionale di Roma kuldmedalit (1972).

Ta oli ka paljude rahvusvaheliste kunstiühingute liige või auliige.