Eesti Riigikogu kiitis 30. augustil 59 poolt- ja 34 vastuhäälega heaks kontroversiaalse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamisleppega liitumise. Poolt olid Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon; sotsid hääletasid nii poolt kui vastu, keskerakondlased aga kõik vastu.
Õhtulehe 30. aug juhtkirjas arvatakse, et kõik oli võimuliidus juba enne otsustatud ja „ainus vaev oli Toompeal asi hääletuse teerulliga ära vormistada“.
Ehkki Eesti oli euroala viimane riik, mille parlament arutas ESMiga liitumist, pole selle saatus ikka veel lõplikult selge, sest Saksa konstitutsioonikohus avaldab oma vastava seisukoha 12. septembril.
Kõnnime Euroopa teel
Eesti on nüüd siis valmis osalema ESMis 1,302 miljardi euroga, millest €148,8 miljonit makstakse 5 a jooksul pärast lepingu jõustumist ja €1,1532 miljardit sissenõude saamisel.
Kas 2003. a toimunud Euroopa Liiduga (EL) ühinemise referendumil andis rahvas valitsusele ikka nii laialdasi volitusi? Välispoliitika analüütik Ahto Lobjakas leidis, et ESMi heakskiitmisega jätkas Eesti nn Euroopa tee käimist. „Kui nüüd peaks tekkima olukord, kus oluliselt tõstetakse ESM-i mahtu või Euroopa Keskpank näiteks hakkab tegema asju, mida ta pole varem teinud massiivsel skaalal ja üldse, kus Eesti osalus Euroopa Liidus ja selle kvaliteet muutub, siis võiks asetada küsimuse referendumist,“ arutles Lobjakas. (Praegune seadusandlus ei oleks võimaldanud referendumi läbiviimist ESMi kui rahvusvahelise lepinguga ühinemise osas). (Täispikkuses saab artiklit lugeda Eesti Elu paberlehe väljaandest.)