Enn Nõu: meil on üks Eesti ja üks kirik
Eesti kirikud | 08 Oct 2010  | Tiiu PikkurEesti Elu
Viimased kümme aastat jagavad kirjanikud Helga ja Enn Nõu oma kodu Rootsi ja Eesti vahel. „Tallinnas on meie kultuuriline kodu, siin saame end täielikult kirjandusele pühendada. Uppsala on aga praktiline kodu, kus läheduses on lapsed ja lapselapsed,“ selgitab Helga. Tallinna korter oli kunagi Helga lapsepõlvekodu, mis tagasi saadi. Siin on ruumi suurele hulgale raamatutele, seinu kaunistavatest maalidest on enamus Helga maalitud, mõlemale kirjanikule on siin loometööks sobivad kabinetid.
Helga ja Enn Nõu oma Tallinna kodus. Foto: T. Pikkur


E.E.L.K. Uppsala kogudus, mille liikmed Nõud on, on aastatega väiksemaks jäänud. Kandev põlvkond on kadunud või väga kõrges eas. Tavaliselt on jumalateenistusel 10-15 inimest. Suurtel pühadel on rahvast rohkem. Pühade puhul järgneb jumalateenistusele kohvilaud. Kohvilauas peetakse päevakohane kõne ja see on koht, kuhu võivad tulla ka need, kes kirikus ei käi.

Koguduse parimad ajad on aegade taha jäänud. Enn meenutab ammuseid õpetajaid Johan Kõppu, Theodor Tallmeistrit, Jakob Aunveri ja Voldemar Takkelit, kes kõik Uppsala koguduse ajalukku oma jälje jätnud. Kui need hingekarjased olid veel nö oma õpetajad, siis praegust Ingo Tiit Jaagut tuleb jagada Stockholmi ja veel teistegi koguduste vahel. „Probleem on enamasti jõululaupäeva teenistusega, sest õpetajat ei saa pooleks teha ja Stockholmis on suurem kogudus. Meil on siis mõnikord jõuluteenistus juba mitu päeva varem ära peetud,“ selgitab Enn ja lisab, et kogudus täidab ka sotsiaalset funktsiooni. Kohalikul eestlaskonnal on lisaks oma kogudusele ka selts ja pensionäride ühing. Suurel määral on inimesed neis samad. Helga loodab, et „õpetaja tuleb teenima ka siis, kui meid paar-kolm on.“
EELK ja E.E.L.K. ühinemise leiavad Helga ja Enn vajaliku olevat. „Kogudused jäävad meil väikeseks ja kaovad pikapeale ära. Õpetajad jõuavad kõrgesse ikka, ime on, et me veel ikka funktsioneerime. Kuid see mis on, on kõik üks kirik.“

Enn tõmbab paralleele kirjanike liidu ühinemisega: „Olin väliseesti kirjanike liidu viimane esimees. Kolm meid üldse oligi: August Mälk, Kalju Lepik ja mina. Kui mind sellele kohale valiti, siis tegin kohe ettepaneku liituda Eesti kirjanike liiduga. Pooleteise aastaga sai asi teoks ja nüüd oleme kõik Eesti kirjanike liidu liikmed.“

Siinjuures toob ta näiteks sõna „väliseestlane“, mis talle üldse ei meeldi: „Meil on ainult eestlased ja üks Eesti. Ei ole vaja jaotada end kodu- ja väliseestlasteks. Kui praegu eestlased kodumaalt välja lähevad, siis ei hakka ju keegi neid väliseestlasteks kutsuma. Minult on küsitud, et kas mul on pagulaskirjandus ja eesti kirjandus kodus eraldi riiulitel, vastan selle peale alati, et mul ongi ainult eesti kirjandus.“

Enn mäletab hästi päeva, mil ta käed palveks kokku pani: „Hakkasin palvetama 9. märtsi pommitamise ööl. Aknad ja uksed läksid katki, mürin oli kohutav. Ma olin siis 10aastane ja arvasin, et olen surnud. Siis hakkasin palvetama ja teen seda tänapäevani. Teine elamus oli Rootsi põgenemisel ja merel oli suur torm. Ma arvasin, et me upume, kui ma ei palveta. Ja Jumal võttis mu palvet kuulda.“ Ennu panevad imestama eestlaste tagasihoidlikud teadmised religioonist. Sageli ei mõisteta siin mõnd kirjanduslikku teksti või kunstiteost lihtsalt olematute teadmistega kristlusest. „Et kirjandust mõista, tuleb Piiblit tunda,“ on Ennu arvates elementaarne.

Ka Helga on tundnud palve tervendavat mõju. Kui nende väike lapselaps raske haiguse küüsis lamas, siis aitas Helgat tema katoliiklasest kolleeg. Sellest ajast on tal neitsi Maarja kuju alles. „Inimest aitab, et millegi konkreetse peale mõelda või konkreetsest asjast kindlust saada.“


HELGA NÕU
Sündis 22. septembril 1934 Tartus
Töötas 30 aastat Rootsis kooliõpetajana
Valgetähe teenetemärgi V klass 2001
Lasteraamatud, romaanid, tõlked
Esikromaan „Kass sööb rohtu“ 1965
Värskeim „Jääauk“ 2010

ENN NÕU
Sündis 2. oktoobril 1933 Tallinnas
Õppis Uppsala ülikooli arstiteaduskonnas 1953-61
Meditsiinidoktor 1978
Töötas Uppsala ülikooli kliinikutes, ülikooli dotsent
Valgetähe teenetemärgi V klass 2002
Romaanid, novelliantoloogia
Esikromaan „Pidulik marss“ 1968
Värskeim „Vabariigi pojad ja tütred I osa“ 2010
Helgal ja Ennul on kolm last ja kuus lapselast.

 
Eesti kirikud