Endine Argentina diktaator Reynaldo Bignone mõisteti 25 aastaks vangi süüdistatuna piinamises, mõrvas ja inimröövides 1970. aastatel peetud "räpase sõja" ajal.

Kohus mõistis 82-aastase Bignone'i süüdi 56 kuriteos, mille Bignone pani toime Campo de Mayo militaarbaasis aastatel 1978-1979, vahendas The Earth Times.

Bignone oli 1976.-1983. aastal valitsenud sõjaväelise režiimi viimane diktaator.

Kohus mõistis 25 aastaks vangi ka endised kindralid 83-aastase Santiago Omar Riverose ja 84-aastase Fernando Verplaetseni, keda süüdistatakse Bignone'i kuritegudele kaasaaitamises.

1976. aastal tuli Argentinas võimule nn kolonelide režiim ehk hunta, mida üksteise järel juhtisid Jorge Rafael Videla, Roberto Eduardo Viola, Leopoldo Fortunato Galtieri ja Reynaldo Bignone. Sõjavägi soovis vähendada riigis levivat terrorismi ning rakendas karme abinõusid terroristide ja nendega seotuses kahtlustatavate suhtes. Selle nimel peetud "räpane sõda" nõudis palju inimelusid ja tõi kaasa inimõiguste rikkumise.

Erinevatel hinnangutel "kadus" ja eeldatavalt mõrvati räpase sõja ajal umbes 20 000 kuni 30 000 inimest.

Merili Nael

Märkmed: