Eks ole ju vana tõde, et aastad kipuvad üha kiiremini mööda libisema, eriti kui nende arv on tõusnud suureks. Alles oli 75. tähtpäev, kuid nüüd on juubilar jõudnud 80. eluaasta lävele. Aga ta võib rahuldustundega meenutada eriti viimast 60 aastat, kui ta on väliseestlaskonna ringides andnud oma parima. Olgu see siis skautlus või mõni üldorganisatsioon, laulukoor või kirik — mis iganes. Kõike ei jõuagi loetleda.

Endel sündis 4. juulil 1926 Annikvere külas Vana-Põltsamaa vallas. Teine suur sõda katkestas Endeli koolitee Põltsamaa gümnaasiumis, kui 1944.a. tuli kutse sõjaväkke. Sõjatee viis Endeli 20. Diviisi koosseisu Neuhammerisse. Aga lahingutes Opelni all (Poola ala nüüd) tuli ootamatu õnnetus — mürsukild käsivarde. Kuulipilduja jäi teiste sõdurite hoolde, ja nii läks sõit Lääne-Saksamaa haiglasse. Lõppes sõda, käsi paranes, ja algas sõjavangi elu Prantsusmaal.

Vabanenud sõjavangist 1946.a., asus Endel Memmingeni põgenikelaagrisse. Seal oli võimalik jätkata katkestatud õpinguid, kuid samal ajal ka osaleda eesti skautide-gaidide tegevuses. Koolitee jätkus Geislingenis ja 1949.a. GEG (Geislingeni Eesti Gümnaasium) pildil on Endel abiturient, rinnas IV lennu märk.

Saksamaalt väljarändamise võimalus tõi Endeli USA-sse, Ohio osariiki. Alul põllutööline, siis Clevelandis A&P supermarketi teenistuja. Kuid sõda Koreas tegi katkestuse. Jälle kutse sõjaväkke, kuid seekord juba oliivi-rohelises univormis Saksamaal. Paar aastat olid huvitavad ja meeldivad, sest oled ju osa suurriigi jõududest. Tankimehhaanikuna tegeles Endel rügemendi suurte soomusmasinatega Tshehhi piiri läheduses.

Teenistus seljataga, pöördus Endel tagasi Clevelandi, kus eesti ühiskond oli tublisti kasvanud. Organiseeris eesti skautüksuse ja oli selle juhiks. Asutati eesti kogudus, Endel sekretäriks. Lõi kaasa rahvatantsurühmas, laulukooris ja näiteringis. Ja kui ellu kutsuti Võitlejate Ühing, siis oli Endel juhatuses. Ja loomulikult ka Clevelandi Eesti Selts, kus Endel oli alul sekretär, hiljem esimees. Kõike seda igapäevase töö kõrval Fordi vabrikus.

Aasta 1962 tõi Endeli USA idarannikule, Citibank'i Data Center'isse New Yorki tervelt 28-ks aastaks, kuni pensionile minekuni 1991.a.
Skautluses on Endel olnud Eesti Skautide Maleva sekretär, abijuht, maleva juht; veel Eesti Skautide Keskbüroo sekretär, hiljem peaskaut. Tema teeneid on hinnatud Põhjatäht I, II ja III-ga.

Kiriklikus tegevuses oli Endel Pauluse Koguduse juhatuses sekretär, seejärel esimees kuni tänapäevani. Ja New Yorgi Haridusseltsi töös on ta olnud tegev 40 aastat; esialgu sekretär, siis abiesimees ja seejärel 6 aastat esimees. Nüüd Haridusseltsi Vanematekogu esimees ja seltsi auliige.

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) pinnal oli Endel peasekretäriks, kuid nüüdki veel Esinduskogus. Eesti Abistamiskomitee on pakkunud võimaluse kaasalöömiseks, alul jällegi sekretärina, siis abiesimehena ja nüüd mitu aastat esimehena.

Sagedased küllasõidud Eestisse, ja loomulikult ka Põltsamaale, viisid Endeli kokku sealse koguduse õpetaja praost Herbert Kuurmega. Suur kirikumees ja kooliõpetaja aga lahkus eelmisel aastal (2005). Ja siis tekkiski kunagisel koguduse liikmel ja põltsamaalasel mõte — miks mitte rajada Kuurme nimeline stipendiumifond. Peale kirjavahetusi saigi fondile alus pandud, ning usuteaduse õpilastel on võimalus taotleda stipendiumi.

Eestluse hoidjana USA-s tunnustas EV President 2003.a. Endelit Valgetähe neljanda klassi ordeniga.

Endel ja tema abikaasa Selma kohtusid esmakordselt 1964.a. Rootsis toimunud eesti skautide-gaidide maailmalaagris. Tutvusele järgnes abielu 1972.a. Oldenburgis, Saksamaal. Ja Endel sai kasutütre Merikese ja kasupoja Toivo!

Alati valmis, sõbralik ja erakordselt tugev töömees väliseesti pinnal, kuid nüüd ka Põltsamaal — on teeninud suure lugupidamise koos soovidega: jätkugu tal tugevat tervist ja energiat veel kauaks! Ja sel aastal märgib Endel oma juubelit Põltsamaal, sugulaste ja tuttavate ringis.

Märkmed: