Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Endel Lippmaa on hiljuti kohtunud mitmete valitsuskabineti liikmetega, et selgitada neile Läänemerre rajatavast gaasitrassist tulenevaid ohte Eestile.

Lippmaa sõnul ei ole mingil moel õigustatud gaasijuhtme kulgemise teekonna toomine Eesti rannikule lähemale nagu seda on soovinud trassi rajaja Nord Stream.

«Poola ei soovinud oma vetesse mingisugust gaasitoru ja sealne valitsus oli selles osas väga resoluutne. Euroopa Liit ei näidanud Poola seisukoha suhtes üles mingisugust protesti ja nüüd lähebki gaasitoru Bornholmi saarest mööda Rootsi poolt,» tõi Lippmaa näite teiste riikide varalt ning lisas, et Eesti valitsus peaks olema sama kindlameelne ja mitte lubama julgeolekuriske kaasa toovat trassi territoriaalvete lähedale.

«Peamine oht on selles, et Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt teatanud, et toru hakkab valvama Vene laevastik. See tähendaks, et me lubaksime oma vetesse teise riigi võitlusvalmi laevastiku, mis oleks vastuolus ka mereõigusega,» selgitas Lippmaa.

Samuti on tema sõnul ohuks gaasijuhtmele paigaldatavad sensorid, millega saab jälgida laevaliiklust. «See muudaks juhtme sõjaliseks objektiks ning kriisiolukorras rünnatakse esimesena just jälitus- ja vaatlusseadmeid nagu need andurid,» selgitas akadeemik.

Tema sõnul oleks nii pika, ilma vahesiibriteta gaasijuhtme purunemisel tekkiva gaasiplahvatusejõud kolossaalne ja täiesti moodsa tuumarelva vääriline.

Lisaks tõi Lippmaa ühena paljudest ohtudest välja Osmussaare piirkonna, kus 1970ndatel toimus 6–7-palline maavärin. «Kui gaasijuhet tuuakse lõuna poole, siis saab see olema oluliselt lähemal Osmussaare maavärina tsoonile ja see on omakorda oht,» tõdes Lippmaa.

Teisipäeval istusid koos peaminister, kaitseminister, välisminister, keskkonnaminister, justiitsminister, majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi abiminister ning erinevad eksperdid.

«Koosolekul andis välisminister ülevaate hetkeseisust seoses Nord Streami uuringutaotlusega. Otsuse peab välisministeerium Nord Streamile edastama septembri lõpuks. Sellel koosolekul mingisugust otsust ei tehtud, tegemist oli rohkem taustabriifinguga,» selgitas valitsuse meedianõunik Liina Lepik.

Ta lisas, et tänase päeva seisuga hoidub valitsus hinnangutest gaasijuhtme teekonna muutmise ohtude osas.

Valitsus arutab uurimistaotluse kohta vastuse andmist kabinetis eeldatavasti septembris. Hetkel analüüsib välisministeerium erinevaid arvamusi ja ekspertide seisukohti mida kabinet saab seisukoha võtmisel arutada, kinnitas valitsuse kõneisik.

Märkmed: