www.DELFI.ee Ligi 7 protsenti Eesti elanikest kaalub lähema viie aasta jooksul mõnda teise ELi liikmesriiki kolimist, veelgi enam mõtlevad kolimisele vaid leedulased ja poolakad.
Emigreerumisele mõtlevad sagedamini just 25-34-aastased ja 18-24-aastased õppivad, kõrg- või keskharidusega inimesed, vahendab ETV24. Põhjusena nimetati uutes liikmesriikides soovi saada suuremat sissetulekut (59%), paremaid töötingimusi (57%) ja kogeda midagi uut (30%), selgus Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi Euroopa mobiilsuse raportist.
Vanade liikmesriikide elanike seas olid põhjendused sagedamini seotud elustiiliga: uude keskkonda asumine (64%), uute inimestega kohtumine (39%), veerand inimestest tõi põhjusena välja paremad ilmastikutingimused.
Ehkki sagedamini kaaluvad elukohariigi vahetamist just uute liikmesriikide elanikud, ei toimu Euroopas massilist emigreerumist. Kokku arvas vaid 3% ELi kodanikest, et nad võiksid lähema viie aasta jooksul kolida elama mõnda teise liikmesriiki.
Vaid 4% Euroopa kodanikest on vahetanud elukohta Euroopa Liidus ning vähem kui 3% on suundunud riikidesse väljaspool Euroopa Liitu.
62% vastanutest leidis, et mobiilsus aitab kaasa integratsioonile Euroopas. Samuti nähakse rahvastiku liikumises positiivset mõju tööturule, majandusele ja indiviidile endale.
Fondi direktor Jorma Karppineni sõnul on nn ajude äravool ja noorte lahkumine vaesematest Ida-Euroopa piirkondadest tõsisem probleem kui immigrantide integreerimine rikkamates Kesk- ja Põhja-Euroopa riikides.
