Maailmas diagnoositakse ligi 500 000 uut emakakaelavähi haigestumisjuhtu aastas. Eestis saab emakakaelavähi diagnoosi igal aastal 150–160 naist.

Igal aastal sureb maailmas emakakaelavähi tagajärjel 233 000 naist, Eestis umbes 70...
Samas on aga emakakaelavähk, erinevalt paljudest teistest vähiliikidest, suuresti ennetatav haigus: muutustest emakakaelal vähi tekkimiseni kulub aastaid, isegi 10, vahel ka 15 aastat. Jõudes haigusele jälile vähieelses staadiumis, kus muutused on toimunud vaid emakakaela pinnakihi rakkudes, on vähi teket võimalik ära hoida.

Emakakaelavähk ei pruugi endast märku anda

Nagu paljude vähiliikide puhul, ei pruugi ka emakakaelavähk endast kuidagi teada anda – kindlaid sellele vähile ainuomaseid tervisevaevusi ei olegi. Sagedasemad kaebused, mis võivad esineda, aga ei pruugi, on ebaregulaarne veritsus tupest või veritsus seksuaalvahekorra järel, kaua kestev menstruatsioon (üle 10 päeva), ravile allumatu, sageli halvalõhnaline voolus.

Ennast peaks eriti hoolega jälgima ja vähimagi muutuse korral arsti poole pöörduma need, kel on mõni riskitegur: juba avastatud HPV-nakkus, nõrgenenud immuunsus (immuunsust nõrgendavad näiteks HIV ja mõni haigus), sugulisel teel levivad haigused (peale HIV peamiselt klamüdioos ja genitaalherpes). Riskirühma kuuluvad ka need, kes on suguelu varakult alustanud, kes suitsetavad ja kes kasutavad pikka aega kombineeritud rasestumisvastaseid preparaate.

Enim abi sõeluuringutest

Emakakaelavähi ärahoidmiseks on mitu võimalust. Riiklikul tasandil ja teaduslikult toimivaks ennetusmeetmeks on sõeluuring, millel on võrreldes näiteks vaktsineerimisega mitu plussi, mis aga ei tähenda, et üks teise välistama peaks. Esiteks on sõeluuring tunduvalt odavam kui vaktsineerimine. Teiseks on välja selgitatud, et emakakaelavähi sõeluuring langetab nii haigestumust kui suremust 80%.

Eestis kutsutakse igal aastal kirjaliku kutsega sõeluuringule haigekassas kindlustatud naised vanuses 30, 35, 40, 45, 50 ja 55 aastat, kellele pole viimase 12 kuu jooksul PAP-testi tehtud.

Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse PAP-testi (tuntakse ka Papanicolaou äigepreparaadina) abil.

Eestis käivitus emakakaelavähi sõeluuring juba aastal 2006. Mullu, 2009. aastal, käis Eesti Haigekassa andmeil kohal üle 60% kutsutuist. Probleem on aga selles, et haigekassa ei kutsu uuringule naisi, kel puudub ravikindlustus – aga tekkinud majandusolukorra tõttu on neid järjest rohkem; naisi, kel on viimase 12 kuu jooksul tehtud PAP-test väljaspool sõeluuringut (samas on teiste riikide kogemuse põhjal teada, et väljaspool organiseeritud sõeluuringuprogrammi võetud PAP-testid haigestumust ega suremust ei mõjuta) ning naisi, kel on juba diagnoositud emakakaelavähk. Ka see viimane otsus pole õigustatud olukorras, kus puudub kindel riiklik vähihaigete järelkontrolli süsteem – Eestis nimelt puudub sõeluuringu register. Ei koguta andmeid, kes uuringul käis, millise vastuse ta sai, millal peaks uuesti kontrolli minema. See, mis kontrollis käinutest edasi saab, on vaid iga uuringus osaleva kliiniku enda asi.

Kõigi osapoolte (kliinikud, teadurid, laborid jne) vahel on tegelikult konsensus ammu saavutatud, aga puudu on poliitiline tahe ehk seadus, mis registri asutamise määratleks. Asjaomased arstid on sestap vahel päris julmalt küsinud: kas meid sureb sellesse tõppe veel liiga vähe, et midagi ette võtta?

Eelneva tagajärjeks on niisiis, et umbes pooled sihtrühma naistest ei saagi kutset tulla sõeluuringule. Rahvusvaheliste normide kohaselt aga arvutatakse sõeluuringuga hõlmatust sihtelanikkonna, mitte kutsutute hulgas, ja sihtelanikkonna hulgas on osalusmäär vaid 20%, mis muudab arstide arvates Eesti praeguse riikliku vähistrateegia üsna küsitavaks.

Vaktsineerimine ei anna vähivastast garantiid

Teine võimalus emakakaelavähi riski vähendamiseks on vaktsineerimine, mis aga kindlasti ei tähenda, et vaktsineerituil on 100-protsendiline garantii emakakaelavähki mitte saada.

Suurimaks emakakaelavähi tekke põhjuseks peetakse sugulisel teel levivat inimese papilloomviirust (HPV ehk human papilloma virus), aga haigestumisel tuleb lisaks viirusele mängu veel terve rida muid asjaolusid. HPV viiruse saab elu jooksul 90% naistest, kellest omakorda 90% paraneb ehk siis 2–3 aasta jooksul viirus kaob ise ja mingeid kõrvalekaldeid ei teki. Osal naistest tulevad aga ilmselt mängu just need lisafaktorid (arvatakse, et näiteks suitsetamine, teised sugulised infektsioonid jne., kui suurt osa mingi faktor mängib, täpselt veel ei teata) ja viirusest saab vähk.

On olemas üle 100 HPV tüübi. HPV teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte ja taanduvad ilma ravita, tegelikult üle 90% HPV infektsioonidest paraneb 2 aasta jooksul iseeneslikult.

HPV tüüpe, mis võivad põhjustada emakakaelavähki, on teada 10–15. Neist viis kõrge riskiga HPV tüüpi, numbritega 16, 18, 31, 45 ja 58, põhjustavad emakakaelavähki kaheksal juhul kümnest.

Praeguseks on olemas kaks vaktsiini, mõlemad kaitsevad HPV 16 ja HPV 18 vastu (mis on sagedasemad vähitekitajad ehk 70% emakakaelavähkide tekitajaist), üks vaktsiin sisaldab lisaks kaitset ka kahe teise HPV vastu (HPV 6 ja HPV 11), mis põhjustavad tüükalisi muutusi genitaalide piirkonnas. On võimalik, et olemasolevad vaktsiinid võiksid kaitsta meid ka mõne teise kõrge vähiriskiga HPV tüübi vastu.

Vaktsineerimise puhul pole aga seni selge, kui kaua kestab vaktsiini toime, kas ja millal oleks vaja teha lisasüste, kas oleks vaja vaktsineerida ka poisse, mis vanuses on kõige õigem vaktsineerida ning kas peale ristkaitse teiste HPV tüvede suhtes on vaktsiini toimel võimalik ka see, et tulevikus muutuvad vähitekitajaiks praegu mitteohtlikeks peetavad HPV tüübid. Igal juhul peavad ka vaktsineeritud naised käima sõeluuringul, kuid nende puhul võiks tohtrite arvates skriininguintervall ehk pikem olla.

Ja tähelepanuks: pragused vaktsiinid hoiavad ära ainult lamerakulise vähi eelse seisundi tekke. Emakakaelal esineb aga ka adenokartsinoomi (tekib silinderepiteeli rakkudest), mille teket praegused vaktsiinid üldse ei mõjuta.

Ka on vaktsiin profülaktiline ehk ennetav, juba olemasolevale haigusele see ei mõju ehk siis raviefekt puudub. Kahjuks ei anna varem läbipõetud HPV infektsioon eluaegset immuunsust.

Seega, vaatamata vaktsineerimisele on ikkagi vajalik ka iga-aastane günekoloogiline kontroll koos regulaarse PAP testiga. Kuldreegel on, et iga naine käib üks kord aastas naistearsti vastuvõtul. Isegi siis, kui tal kaebusi ei ole. Seda ka menopausis ja vanemas eas. Tegelikult ongi seni suurem osa emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid avastatud just rutiinsel läbivaatusel.

HPV vastu vaktsineerimine on Eesti mõistes suhteliselt kallis ja see tuleb naisel (või tüdruku vanematel) maksta omast taskust. Olenevalt kliinikust maksab üks süst kuni ligi 2000 krooni (natuke üle 160 CAD), vaja on aga kolme süsti, mis teeb kokku juba pea 6000 krooni (ligi 483 CAD).

Tõsi, mõni vald Eestis lubas mõni aeg tagasi oma teismelisi tüdrukuid kampaania korras ka tasuta vaktsineerida, esimeste seas näiteks Jõgeva linn, Abja ja Halliste vallad.

Märkmed: