Elutähtsate teenuste tagamine – kas võimutsementeerimine või ühiskondliku julgeoleku reaalne tagamine ?
Arvamus 07 Jan 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Einar Eiland
Majandus ja sotsiaalinstituudi magister.

Mida aeg edasi seda rohkem meenutab meie võimuorganite tegevus parteinomenklatuuri käitumist nõukogude ajal. Salastatud uuringute abil luuakse tagalat meie partokraatlikkule võimuväljendusele. Kõik ikka selleks et võim suudaks paremini sundida ühiskonda võimu sümboliks olevate teenuste kättesaadavust kedagi teist tagama panna. Paraku ei pruugi see kokku langeda ühiskonna huvidega. Või pigem proovitakse poolikut pirukat täie pähe ühiskonnale maha müüa....

26. detsember 2011 kirjutab DELFI et on Valminud elutähtsate teenuste toimimiskindluse analüüsist, see on nagu põrandaalune pühakiri mida netiavarustest ei leia. Ilmselt haistab valitsus ohtu mille kohasel rahvas võibki toimepidevust nõudma hakata.
(http://www.delfi.ee/news/paeva... ) Valminud elutähtsate teenuste toimimiskindluse analüüsis leiame et - Kõige olulisemateks ja teisi teenuseid mõjutavateks elutähtsateks teenusteks on elektrivarustuse toimimine, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesidevõrgu toimimine, maksete toimimine, sularaha kättesaadavus, riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu ning kohalike teede ja tänavate korrashoiu toimimine. Seega peetakse vajalikuks elutähtsateks teenuste raames reguleerida peamiselt erafirmade mitte ühiskonna toimepidevuse tagamist. Kõik ikka selleks et erafirmadele saaks õigel hetkel seadusega vastu kõrvu anda ja ise võimuna süüdimatust nautida.

Ilmselt pole aru saadus mis asi see ühiskonna elutähtis toimepidevus endast kujutama peaks. Näitena vajab inimene toimepidevuseks eelkõige süüa. Seega peab ühiskonnas olema läbi mõeldud kuidas seda kohalike vahendite ja oludega tagada – see ei mahu aga oluliste elutähtaste teenuste hulka.

Eelkõige tähendab toimepidevus ühiskonnale seda et naabrimehe maja Kapa Kohlias maha ei põleks, tänu sellele et tuletõrjujast ülenaaber on läinud Soome riiki ülese ehitama - Selle olukorra analüüsimine ja lahenduste loomine ei mahu aga oluliste elutähtaste teenuste hulka.

Kindlasti on iga ühiskonnaliige huvitaud sellest kuidas käituda epideemiate korral nii et tema lähedased ei kannataks või ta ise ei peaks läbi haigekassa süsteemi tegema liigseid kulutusi epideemiate peatamiseks. Euroopa liidu andmetel on meie AIDSI levik võtnud epideemia mõõtmed. Selle olukorra lahendamiseks toimiv arengukava puudub – sellele olukorra analüüsimine lahenduse leidmine ei mahu aga oluliste elutähtaste teenuste hulka.

Iga ühiskonnaliige huvitaud sellest et tema naabrimees ennast surnuks ei jooks või sõgedaks ei süstiks. Kui see ka juhtub on selge et temast pole ei kiirabile tee lahti lükkajat ega tulekustutajat. Meie meelemürgilembus on aga euroopa eesrindlikumaid, mis katab tagajärjena meie arstide toidulaua. Ilmselt on surnuksjoomine ühiskonnale kasulikuks osutumas sest vabaneb seetõttu maid mida välismaalastele maha müüa, samuti ei pea riik neile pensionit maksma, või keegi saab endale vabaneva töökoha – seega olukorrale lahenduse leidmine finantsiliselt põhjustel mittevajalik ja mahu samuti elutähtaste teenuste tagamise vaatevälja.

Kindlasti pakub ühiskonnale huvi, millised on seosed meie rahva väljarände ja rahvusvahelise panganduse toimimise vahel ? Millist mõju avaldab raha juurdetrükk ühes majandustsoonis meie ühiskondlikule toimetulekule ja püsimajäämisele või ongi normaalne et meie eesti kaupade ostmiseks piisab teises majandusstruktuuri otsas rahapressi käivitamisest ? Miks palgavahed euroopa liidu keskmisega kärisevad ? Millist mõju avaldab meie ettevõtlusele kohaliku ja ühistegevusliku panganduse sisuline puudumine ? - selline probleemipüstitus ei mahu samuti ühiskonnale elutähtaste teenuste toimepidevuse prioriteetide hulka.

Kindlasti võib siin lõputult ilkuda ühe või teise puuduse üle kuid olukord vajab siiski lahendamist, mitte pealt nägemist ja seejärgset ärapanemist. Et eelneva analüüsivõime puudumisest tingitud allakäik ikka juhtuda saaks vajab võim rahva allutamiseks erilist ideoloogilist lähenemist. Selle saame tuletada meie mineviku abil. Esimese tahu selles allakäigu arengureas oleme pärinud kristlusest. Selle kohaselt peame olema alandlikud ja kuulekad nende suhtes kes on pandud meie üle.

Teise allakäigu tahu oleme pärinud marksismist, mille kohaselt peab andma rahvale sellised teadmised et ta ei olekski võimeline tuvastama võimu poolt teostatavaid vigu. Kolmanda allkäigueeldusena peab võim omama oskust eelnevat ühiskonnale maha müümiseks. Kokkuvõttena tagab see võimu süüdimatut tegutsemise nii enda tegevustes kui tegematajätmistes. Eelnevast võib välja lugeda seda et võimul polegi enam tervikuna toimivat ühiskonda tarvis, on vaja vaid toimivaid ettevõtteid ja maksumaksjaid mitte tervikuna toimivat ühiskonda.

Einar Eiland
Majandus ja sotsiaalinstituudi magister.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus