Ülemaailmne vananemise protsess sai alguse juba rohkem kui 150 aastat tagasi ning Eesti on praegu üks neist riikidest, mille elanikkond vananeb kõige kiiremini, ütles Eesti Demograafia Instituudi direktor Luule Sakkeus.

Prognooside kohaselt pääsevad eestlased kiiremini vananevate rahvaste seast välja aastaks 2050, ütles Sakkeus tänasel seminaril "Vananev ühiskond, uued väljakutsed".

Eesti erineb teistest Euroopa riikidest veel selle poolest, et kuigi ühiskond vananeb kiiresti ning tervelt elatud eluaastate poolest oleme koos Läti, Leedu ja Soomega Euroopas viimaste seas, on eestimaalased siiski ka vanas eas tööturul aktiivsed, nentis Sakkeus.

Tema sõnul on Eestis valitsenud rohkem kui 40 aasta nn suremusstagnatsioon ehk meie eluiga ei ole kasvanud. "Alles viimasel kümnendil näeme jälle olulist eluea kasvu," märkis ta.

Sakkeuse selgitusel on üks põhjus, miks viimasel ajal on vanemaealistele rohkem tähelepanu hakatud pöörama, et Euroopas on oluliselt kasvanud ülieakate ehk üle 85aastaste osakaal.

Ta tõdes, et tegelikult ei ole siiani teada, milline on inimese lõplik bioloogiline vanus. "Ennustatud on, et keskmine eluiga võib tõusta ka kuni 150 aastani ja olenevalt sellest, kuidas suremusprotsess muutub, võib see tähendada, et ühiskonnas on ka näiteks 270aastaseid," tõi Sakkeus välja.

Taoline rahvastikuprotsesside muutus toob Sakkeuse sõnul kaasa oluliselt erinevaid põlvkondadevahelisi sidemeid ja teistlaadi sõltuvussuhteid. "Kui 50ndatel oli peamine sõltuvussuhe lastesuunaline, siis 2050. aastal on see vanemaealiste suunaline," lausus Sakkeus. Inimestel tuleb taolist muutust endale teadvustada ja sellega tuleb kohaneda, lisas ta.

Sündimuse langustrend on Sakkeuse sõnul kestnud juba pikka aega ning praegu nähakse sündimuse langust juba ka Aafrikas. "Ei ole ühtki kontinenti maailmas, kus seda ei oleks toimunud. Selle tõttu ongi vananemine pöördumatu," tõdes ta. Samas näitavad Sakkeuse kinnitusel ÜRO andmed, et ühel hetkel sündimuse langus siiski stabiliseerub.

Märkmed: