See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/ei-saa-me-labi-latita/article32579
Ei saa me läbi Lätita
09 Jun 2011 Üllas Linder, Valga
Läti parlament valis riigile uue presidendi. Paljude ootus oli, et sellesse ametisse saaks uuesti senine riigipea Valdis Zatlers, kuid hämmastavalt kiiresti valiti presidendiks hoopis meile senitundmatu Andris Bērziņš (lätlastele ta muidugi võõras ei olnud). Eestlaste jaoks raskele kirjapildile lisaks on naaberriigi uue presidendiga muidki probleeme.
Üle piiri paistab ilus Lätimaa<br>Foto: Üllas Linder - pics/2011/06/32579_1_t.jpg
Üle piiri paistab ilus Lätimaa
Foto: Üllas Linder

Valdis Zatlersi jõuline käik

Praegu võib ainult spekuleerida, millised oleksid tulemused olnud siis, kui Valdis Zatlers poleks vaid mõni päev enne valimisi parlamendiga otsesesse vastuollu läinud. Või oli presidendile selge, et teda niikuinii ei valita ja ta otsustas ukse pauguga kinni lüüa?

Lätis olevat korruptsioon väga kõrgel tasemel. Sellega võitlemise käigus otsustati läbi otsida kolme nõndanimetatud oligarhi ehk suurt majanduslikku ja poliitilist võimu omava mehe valdused. Üks neist oli aga parlamendi liige ja läbiotsimiseks tuli talt saadikupuutumatus ära võtta. Saadikute enamus polnud sellega nõus ja president algatas parlamendi laialisaatmise, mille peab veel heaks kiitma referendum.

Parlamendisaadiku puutumatus on demokraatlikes riikides laialtlevinud õigus. Ilma selleta oleks raske sõltumatut poliitikat ajada. Igaüks, kellele saadiku mõni otsus ei meeldi, võiks poliitiku kohtusse anda või oleks teda kerge valesüüdistusega võimult kõrvaldada. Ka Eestis on mõned saadikud puutumatusest ilma jäänud. Nad on ise sellega nõus olnud, lootes kohtust õigust saada. Lätis oli asi aga kohtupidamisest veel väga kaugel.

Valdis Zatlers nägi oligarhi kaitsmises korruptsiooni kaitsmist. Aga ka sel juhul kerkib küsimus, miks ei oleks ta võinud lihtsalt parlamenti korralikult noomida. Kui nüüd rahvas nõustub referendumil vana parlamendi laialisaatmise ja uue valimisega, ei ole mingit garantiid, et see uus parem tuleb. Praegune koosseis valiti ju alles eelmisel sügisel.

Kui ohtlik on uus president?

Uue presidendi valimisele on paljud Valdis Zatlersit kõrgelt hinnanud kommenteerijad valulikult reageerinud. Ka Eestis on ärevaid sõnavõtte olnud. On väidetud, et uus president valiti oligarhide ja venemeelsete häältega. Andris Bērziņš pole ju ka ise vaeste hulgast, ta on endine pangajuht ja Läti kõige suurema pensioniga pensionär! Käremeelsed Läti tänavademonstrandid nõudsid veel ametisse astumata presidendilt koguni tagasiastumist!

Populaarsus ei ole siiski päris õige näitaja, mille alusel tulevast riigipead hinnata. Lätis on kõiki kolme senist presidenti algul peetud kahvatuteks isiksusteks, kelle kandidatuur just sellepärast õnnestus parlamendis läbi suruda. Aeg näitas, et selline hinnang oli alati vale. Kõik kolm on oma ülesannetega hakkama saanud. Muidugi leidub alati neid, kellel on presidendi suhtes mingid erilised ootused. Aga igal inimesel on oma head ja vead. Sellepärast ei tunnegi demokraatia eluaegseid valitsejaid.

Lätis, nagu Eestiski, on presidendil väga vähe reaalset võimu. Selles mõttes pole Andris Bērziņši valitsemisest midagi erilist karta. Tegelik võim on parlamendi ja valitsuse käes. Muidugi pole president mingi tühine tegelane. Ametikoht on auväärne ja selle kandja iga sõna kuulatakse hoolega, kuigi selle järele alati ei tehta.

Aga Andris Bērziņši kasuks räägib mõnigi asi. Läti ülemnõukogu saadikuna hääletas ta oma riigi iseseisvumise poolt. Läti majandusolukord oli vahepeal väga hull, nüüd aga saab riigi etteotsa mees, kes endise pangajuhina peaks rahandusest mõndagi teadma. Oma suure pensioni kohta olevat ta öelnud, et kuidas saab keegi riigi eest hoolitseda, kui ta endagi eest hoolitsemisega hakkama ei saa. Kas see just kõige parem ütlemine oli, on lugejate otsustada.

Elu ei jää seisma

„Ei saa me läbi Lätita ja Venemaa meelest ei lähe.“ Niisugused laulusõnad kostavad aegajalt Eesti raadiosaadetest. Küllap see nii on.

President Toomas Hendrik Ilves vestles telefoni teel nii Valdis Zatlersi kui ka Andris Bērziņšiga. Seda nõuab diplomaatiline tava. Aga Eesti ja Läti presidentide heade suhete järele on ka praktiline vajadus. Läti ei asu kuskil kaugel-kaugel, vaid otse meie lõunapiiri taga.

Meile on kasulik, kui Lätil läheb hästi ja seal on rahulik. Meie majandus on Lätiga tihedalt seotud ja sealt lähevad läbi meie transporditeed Euroopasse. Sellepärast võime Andris Bērziņšile ainult head soovida. Ja muidugi peame ka oma maal mõistlikult elama.
Märkmed: