Eestpalvesoov Eestis toimuva kohta
Pronkssõdur 2007 30 Apr 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
EELK vaimulike avaldus ja eestpalve soov.

Armsad sõbrad.

Viimaste aastate jooksul on Eestis palju kirgi tekitanud nn pronkssõduri
küsimus. Tegemist on Tallinna kesklinnas paiknenud mälestusmärgiga,
mida nõukogude ideoloogia nimetas vabastajate monumendiks,
mis aga eestlaste jaoks tähistas nõukogude okupatsiooni ja meie iseseisvuse jalge alla tallamist.

Pärast pikka arutelu otsustas Eesti Vabariigi valitsus selgitada välja,
kas nimetatud mälestusmärgi juurde on maetud II maailmasõjas langenuid,
ja juhul, kui see peaks nii olema, nende põrmud sõjaväekalmistule ümber
matta. Õhutatuna Vene võimude provokatsioonidest kogunes selle vastu
protesteerima tuhatkond vene keelt kõnelevat noort, kes märatsesid terve
öö Tallinna kesklinnas, lõhkudes ja röövides ning karjudes eestlaste
aadressil rassistlike solvanguid. Palju inimesi on saanud viga, üks
20-aastane vene rahvusest noor pussitati surnuks arvatavalt tema oma
rahvuskaaslase poolt.

Kahjuks on ka mitmed eesti noored provokatsioonidele allunud ning
toimuvasse sekkunud.

Taolist olukorra teravnemist nähes võttis Eesti valitsus vastu otsuse
mälestusmärk teisaldada. Otsus viidi koheselt täide. Samuti keelati
vastumeetmena alkoholi müük kogu Eestis kuni 3. maini.
Rahutused pole aga sellega lõppenud, seepärast kutsume teid üles meie
eest palvetama ja oma kogudustes Eesti olukorra ning meie ajaloo kohta
tõepärast informatsiooni jagama.

Eesti rahvas ei pea õigeks langenute teotamist. Küll aga ei saa Eesti
rahvas nõustuda okupantide heroiseerimisega ning meie ajaloo
võltsimisega. Eesti Vabariigi annekteeriti Nõukogude Liidu poolt esmalt
1940. aastal ja pärast saksa okupatsiooni taas 1944. aastal. Üle 50
aasta kestnud nõukogude okupatsiooni kestel hukkus umbes 10% eesti
rahvast, raske on kokku arvata, kui palju lapsi jäi seetõttu sündimata.

Eesti mehed, kes võitlesid nõukogude okupantide vastu 1944. aasta
kevadest sügiseni, ei võidelnud mitte Natsi-Saksamaa ega Hitleri, vaid
oma vabaduse eest. 1944. aasta septembris ei sisenenud nõukogude väed
mitte sakslaste okupeeritud Tallinna, vaid ennast pärast saksa vägede
lahkumist taas iseseisvaks kuulutanud Eesti Vabariigi pealinna, mis taas
okupeeriti. Ajaloolased on tõestanud, et tänu eestlaste vastupanule, mis
tohutu jõudude ülekaalu tõttu viimaks siiski murti, suutis säilitada oma
iseseisvuse Soome Vabariik ning oma elu päästsid kümned tuhanded
sõjapõgenikud.

Oleme tänulikud Teie eestpalvete ja abi eest.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus