Eestluse elujõud ja rahva tervis. Algatuskogemused.
Arvamus 21 Apr 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
J. Uibu, D.Sci. Eesti Klubi ettekande konspekt 04.04.2012

.
MÕISTED: Elujõud ehk vis vitalis – hariduse, tervise ja tahte ühtsus.
Eestluse elujõu kirjutas lahti Oskar Loorits.
Haridus – valmisolek elu muutuvatele nõuetele (Ü.Vooglaid).
Tahe – Rousseau järgi üldine tahe on rahvuse põhitunnus.
Tervis - Ühe teravmeelse prantsuse kirurgi sõnul on tervis elu elundite vaikuses. See tähendab – pea ei valuta, hammas ei tuika, põlved ei ragise jne. Igapäevaelus rahuldab see tervisedefinitsioon meid. Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tervisedefinitsioonist – tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii üksikisiku kui kogu rahva puhul.
Selle järgi tuleb rahva tervist hinnata mitte üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid tuleb kasutada ka demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid. Küllap on võimalik tervise indikaatorkomplekti veelgi täiendada. Näiteks, kutsealuste halvenev tervis on tõstatanud antropoloogiliste näitajate kasutamise vajaduse. Juba kaks tuhat aastat tagasi rõhutas Marcus Tullius Cicero, et keha kenadust ja kaunidustki ei saa eraldada tervisest.
Rahva tervis ja rahvatervis (rahvastiku terviseseisund, terviseteenustus, teadusharu, õppeaine). Rahvatervis - rahvastiku terviseseisundi uurimise ja parandamise teadus ja selle rakendus. Rahva tervise näitajaid on mitusada. Mis on tähtsaim näitaja? Pakutakse mitmeid. Siiski tähtsaim on sündimus.
Rahva tervise uurimisel olen kasutanud pikaajaliste megatrendide meetodit. See kujunes välja Arvo Sirendi palvel ülevaate koostamisel Eesti põllumajandusajaloo tarvis.
Järgnevalt käsitan rahvaarvu, sündimust, keskmist eluiga, siis koolilaste tervist atropoloogiliste näitajate alusel. Seejärel esitan oma uuringus selgunud positiivsed ja negatiivsed sajandisuundumused rahva tervises. Haigestumise statistika jätan enamasti kõrvale. Samuti ei käsitle tervise sotsiaalmajanduslikke determinante.
Neid olen esitanud ülevaates “Maarahva tervis”.
Rahvaarv 1989.a. rahvaloenduse alusel oli 1,565 miljonit, 1. jaanuaril 2012 – 1,318 miljonit (ESA pressiteade 16.03.2012) vähenemine 1/6 võrra. Võrreldes 2011. aastaga oli 2012.aastal 3000 inimest vähem. Kui palju on Eestis eestlasi – hinnanguliselt 800 ja 900 tuhande vahel. Ei ole enam miljonirahvas! Viimase seitsme aasta jooksul on rahvastikukadu Eestis olnud umbes 21 000 hinge, s.o. nagu oleks ilma jäänud Viljandi linnast. Seega peaminister Ansipi ajal ja varem rakendatud riiklikud meetmed on ehk leevendanud olukorda, kuid negatiivsed trendid jätkuvad.

Sündimusest. Viimased andmed: elussünde 2010 oli 15 825, neist eestlasi 11 866.
Vaja oleks olnud 15.000 eestlast! 2011 sündimus langes 1200 võrra – 14 679.
Ajaloost: aastate 1930–34 kohta on andmed ka sündimusest linnades ja maakondades eraldi – keskmiselt 113 sündi 10 000 elaniku kohta linnades ja 192 juhtu maakondades. Nende andmete alusel järeldame, et sündimus maal oli üle pooleteise korra suurem kui linnas. Aastail 1927–32 oli põllupidajatel keskmiselt rohkem lapsi kui teistel ühiskonnakihtidel ( sündimuskordaja oli 19,3). Järgnesid ametnikud ja õpetajad ( see oli17,4); siis töölised 16,9; väikeettevõtjad (15,6). Jõukatel tööstureil ja kapitalistidel oli suhtarvuliselt umbes 5 korda vähem lapsi kui põllupidajatel (5,5 last 1000 kohta).
Vabadussõja järgselt läbi viidud maareformi raames asutati üle 50 tuhande talu, ligikaudu 100 000 inimest asutasid perekonna ja sündisid lapsed. Maal ringi rännates võis sel ajal näha lapsi mitte vanade talude õuedel, vaid peamiselt asunike õuedel. Kui ei oleks olnud mõisate jaotamist, oleks meie rahvast saanud väljasurev rahvas Seda rõhutas kolmekümnendail aastail Tartu Ülikooli õppejõud, rahvuslane Hans Madissoon.

Keskmine eluiga. Progress ilmne. Madalseis oli 1994 (mehed 61,1 ja naised 73,1).
2010 mehed 70,6 ja naised 80,5. Aitab stabiliseerida rahvaarvu. Aitab ametnikke ja riigitegelasi enda tööst rõõmu tunda, et rahva tervis üha paraneb. Ent rahvastiku vananedes tema jätkusuutlikkus üha väheneb! Halveneb rahvastiku kvaliteet.

Kooliõpilaste tervisliku seisundi kohta olid küllaltki üksikasjalised andmed juba Vabadussõjale järgnenud aastatel – õppeaasta 1921/1922 kohta. Toitumise osas olid linna ja maalaste seisund üsna ühesugune. Kehaehituselt (hea, keskmine ja nõrk kehaehitus) olid koondtulemused linnalaste kasuks – maal oli vähem hea kehaehitusega ja rohkem nõrga kehaehitusega lapsi kui linnas. Ootaks vastupidist, aga
numbrid on sellised. Skandaalne on see, et tänapäeva kohta ei leia sellised uuringuid ja kokkuvõtted, mis olid võimalikud sõjas laastatud riigis 90 aastat tagasi.
Kooliõpilaste antropoloogiliste mõõtmiste süstemaatiline läbiviimine oli Juhan Auli väärikas panus oma rahva elujõu säilitamisele. Sellega ta alustas juba kolmekümnendatel aastatel ja jätkas kuni kaheksakümnendateni. Kooliõpilaste mõõtmised Tartu linnas ja rajoonis aastail 1957 ja 1978 näitasid märkimisväärset kehapikkuse suurenemist. Keskmistes kooliea aastates olid Tartu linna koolinoored pikenenud 20 aastaga umbes 7 cm, Tartu rajoonis üle 5 cm. 18-aastased noormehed on keskmiselt juba üle 179 cm, tütarlapsed üle 166 cm pikad (Aul, 1982). Oluline on siinkohal lisada, et kalmeleidude põhjal oli eestlaste kehapikkus sadade aastate kaupa üsna stabiilne – meestel keskmiselt 170,2 ja naistel 158,5 cm.
J. Aul otsis vastust küsimusele, miks kultuurriikides noored – ja üldse inimesed – on muutunud pikemaks, kuid mitte kasvu tõusuga võrdeliselt kehaliselt tublimaks. Peale paremate toitlusolude ja elutingimuste tuleb arvestada liikuva elulaadi ja füüsilise töö osatähtsuse vähenemist. Koolirežiim tähendab, eeskätt linnades, kehalise tegevuse vaegust. Maal annab see end võrdlemisi vähe tunda ja selles on maaelu eelis. Maal on liikumis- ja mängimisvõimalused. Linnades, eeskätt suurlinnades, lihtsalt ei ole noortel sobivat füüsilist tegevust, nende kehalise arenemise stiimulid ei ole kuigi suured. Sport leevendab probleemi vaid osaliselt (Aul, 1975). Niisiis meie noored on muutunud pikemateks sihvakamateks, saledamateks, aga ka nõrgemateks. Aga see pole ainus – kiiretempolisest kehalisest arengust võib maha jääda psüühiline ja intellektuaalne areng (Aul, 1982). Otsesõnu – vaimne areng pidurdub puhuti väga kiire (suure) kehakasvu korral (Silla, Teoste, 1989).

Kokkuvõtlikult positiivseid ja negatiivseid sajandisuundumusi. Loetlen need.

Esiteks, p o s i t i i v s e d sajandisuundumused:
• suremuse oluline langus;
• raskete nakkushaiguste osakaalu oluline langus nii haigestumuses kui surmapõhjusena; mitmete raskete nakkushaiguste likvideerimine;
• imikusuremuse umbes kahekümnekordne vähenemine;
• keskmise oodatava eluea tõus kogurahvastikus umbes kolmekümne aasta võrra;
• eluruumide tervislikkuse üldine paranemine;
• raske kehalise töö osakaalu märkimisväärne vähenemine mehhaniseerimise arvel.
Teiseks, n e g a t i i v s e d sajandisuundumused:
• maarahvastiku arvu kahekordne vähenemine sajandi vältel;
• sündimuse pidev langus kogu sajandi vältel; XX sajandi esimestel aastakümnetel ületas sündimus maarahva hulgas sündimust linnas poolteisekordselt, nüüd sajandivahetusel muutus olukord linna kasuks;
• möödunud sajandi esimesel poolel esines negatiivne iive kogurahvastikus vaid mõnel aastal, aga alates 1991. a kuni tänini on see iga-aastane nähtus,väljaarvatud 2010 aasta, kui iive oli 33 juhuga plussis;
• abiellumuse kahekordne langus 90-ndate esimesel poolel; olukord pole tänini oluliselt muutunud;
• muutused noorte kehaehituses sajandi vältel – nad on pikemad ja kehaliselt nõrgemad;
• linlik elulaad on intensiivselt levimas maaühiskonnas.

ALGATUSKOGEMUSED. Alljärgnevas lühikeses ülevaates esitatud algatused on sündinud hinnanguliselt 10-15% ulatuses ametikohustuste raames, ülejäänud kodanikualgatusena, enamasti koos mõttekaaslastega.
1989 – allopeetsiajuhud Sillamäel, põhjuste uurimine, laste tervise uuring Eesti linnades Raiot Silla juhendamisel.
1991-1992 Säästva arengu rahvusprogrammi SARP kavandamine. Riigikogule esitatud seletuskirjast: Meie ülesandeks on välja töötada eeskätt vaimsest kultuurist lähtuv elulaad ning väärtus¬hinnangud, mis oleksid vastukaaluks raiskava elulaadi, sissetungiva lääne massikultuuri ning tarbijamentaliteedi vastu, kindlustamaks eesti rahva püsimajäämist kultuuriliselt täis¬väärtusliku rahvana majanduslikult stabiilses Eesti Vabariigis. Riigikogu SARP-i päevakorda ei võtnud.
1991-1997 tegevus Eesti Arstiteadusnõukogu esimehena – mõisted, trendid, arstiteaduse ja tervishoiu põhivaldkonnad – w3Dictionary 2012. aastal esitab rahvatervise tõlke viiekümnesse maailma keelde.
1993 – ettekanne rahva tervisest Arstiteaduskonna päeval, minister Lauristini hinnang: „sellised trendid on kõikides postsovietlikes maades” . Loodeti, et kõik laheneb iseenesest. Et ei lahenenud, seda kannab emeriitprofessor Lauristin Riigikogule ette Inimarengu aruannetes.
1995 – sõnavõtt-üleskutse Eesti Teaduste Akadeemia aastakoosolekul,19. aprillil.
Väljavõte TA 1995 aasta aastaraamatust: Jaak Uibu iseloomustas Eesti rahvastiku tervislikku seisundit ja selle suundumusi. Ta rõhutas valdkonna riiklikku tähtsust... J.U. pidas vajalikuks, et teadlased asuksid tõsisemalt uurima ka rahvastiku vähenemist.
Aasta hiljem TA üldkogu ei käsitanud tõstatatud probleemi. 2009. aastal TA president Villems: ... meil on hädaldamiseks väga vähe õigustust. Näiteks see pidev muretsemine eesti rahva iibe pärast... meie geneetiline rikkus säilib suurepäraselt ka siis, kui on alles veel 10 000 reproduktiivsese eas inimest (EPL30.12.2009)

1995.a. 3. augustil ilmusid tervisetrendid Postimehes, 4. oktoobril toimus ettekanne Presidendi Akadeemilises Nõukogus ja oktoobri lõpus edastati nimetatud ettekanne Riigikogu liikmetele ja Valitsusele.
1996 - ettekanne Kolmandal Rahvusliku kasvatuse kongressil
1996 kuni tänini – tegevus Toompea Haridusseminaris. Siin küpses idee Eestluse elujõu kongressist, mis realiseeriti 1999. THS on eelarvetu haritlasühendus Eesti arengueelduste ja arengutõkete selgitamiseks.
1997 - „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel” – ca 4500 eks, kõigile omavalitsustele, valitsusasutustele, kaaskirjaga koostööks ja ettepanekuteks. Tagasiside paraku vaid paarist omavalitsusest.
1998-1999 tegevus rahvastikuministri nõunikuna (ÜRO aruanne, valitsusettekanne, rahvastikupoliitika koostamisega alustamine)
Valitsusettekanne....depopulatsioonist väljapääsu otsiv ühiskond on sunni¬tud rahvastikupoliitiliste otsustega tegelema kõigil tasanditel ja kogu aeg, et kujuneks uus teokas paradigma. Vastasel juhul tulevad meie ajaloolised alad loovutada elujõulisematele rahvustele. Neist aru¬saamadest lähtudes ongi valitsusettekandes ”Eesti demograafilist situatsiooni ja arengut käsitlevad seisukohad” formuleeritud alljärgnevad ülesanded.
Põhiülesanded:
Sõnastada Eesti rahvastikupoliitika ja ette valmistada Eesti rahvastikuprogramm. Saavutada nende puhul konsensus erakondade ja valitsusväliste organisatsioonidega

Rein Taagepera Res Publica aastakonverentsil 30.aug.2001:
Maa täidetakse lastega. Ei tea veel, kelle lastega.
Kuid igatahes lastega. Ei tühjaks jäeta ükski maa.
Ükskõik, kus praegu ollakse – kus tühi, sinna tullakse
ja täidetakse tühi maa, kui oma lapsi maa ei saa.

1999 – Eestluse elujõu kongress, koostöö Aino Järvesooga..
2000 – raamatu 3. väljaanne, uued andmed, täiendus rahvastikupoliitika valdkonnas
2000-2002 – rahvatervise küsimustik, tulemused esitatud Riigikogu fraktsioonidele – ei keegi ei vastanud.
2003 – rahvastikupoliitilised seisukohad – pilootuuring veebruar-märts, E.Efendijev
Sündimata lapsed – aborditaotlejate sotsiaal-psühholoogiline nõustamine.
2004 – Eesti rahvastikutaaste regionaalprogramm ERARE kolmes köites.
2009 – ERARE seminarid ja näitus Riigikogus.
2010 – Maaroheline Tallinn
2010 – oskuspädevuse pilootuuring – JÄRELDUS nr 1:
1. Haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Arrogantsus, tahte või motivatsiooni puudumine THS päringule vastamisel ei tee asja paremaks. Vastustes ei kumanud läbi, et kuskil oleks moodustatud ad hoc töörühma lahenduste leidmisel.

2011 – Tartu rahu maja avamine avalikkusele. Kultuuridiplomaatia keskuse idee


ARVAMUSI KÕRVALEKALLETEST EESTI V A I M S U S E S

Nomenklatuuri arrogantsus – Essee kõrkusest ehk viis pöördumist vaimsete ressursside haldaja Jaak Aaviksoo poole. Mitte rahva teenimine, vaid valitsemine. Küllap on vaja meelde tuletada religioossete teoorite põhisisu – ära tee teisele seda, mida sa ei soovi, et sulle tehtaks.

Sotsiaaldarvinistlik ühiskonnakäsitlus (Herbert Spencer). Vaid tugevamal on eluõigus.Tugevam on see teaduskollektiiv, kus rohkem kvaliteetpublikatsioone, väiksemad teadusasutused, vallad ja koolid likvideeritakse. Vajaduspõhisus
prioriteediks!

Moraalne relativism – absoluutseid väärtusi pole, vajalikud väärtused sõnastame ise. Kalle Küttis oma ettekandes Viljandi Jaani koguduse konverentsil 2009 tsiteeris
Paavst Benedictus VI: „Me liigume relativismi diktatuuri suunas, mis ei tunnista millegi kindel olemist ning mille kõrgemaks eesmärgiks on iga ühe enda ego ja enda ihad.” TÜ eetikakeskus – ei midagi normatiivset, vaid narratiivid.

Vaimsuse ja materialismi tasakaal on nihkunud tugevasti materialismi suunas. Inimesed on raha teenimisega või vaesusega toimetulekuga nii hõivatud, et neil ei jää aega isiklikele suhetele, mis on heaolu tegelikuks võtmeks (Lipton, Bhaerman).
Tsivilisatsioonide põhiparadigmade analüüs (võnkumine tasakaalutelje ümber) lubab, et vaimsus peab tulema tagasi. Vastasel juhul koduplaneet MAA hävib inimeste surve all. Vaimsuse ja materiaalsuse tasakaalustamine meie kodumaal on veel võimalik. Vaevalt maailm meilt seda ootab, aga üllatagem siis maailma!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus