Eestlased ihalevad karmi kätt enam kui siinsed slaavlased PM
Eestlased Eestis 26 Sep 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Alo Raun, vanemtoimetaja PM

Kui vahel kiputakse pidama venelasi autoritaarsema riigikorra pooldajateks, siis Eesti statistika seda väidet ei toeta – selgub, et eestlased ihkavad karmi kätt isegi rohkem.

Kui eestlastest pooldab vägagi tugevat korda riigis 42 protsenti, siis siinsetest venelastest, ukrainlastest ja valgevenelastest 32 protsenti, selgub Tartu Ülikooli koostatud uuringust.

Need proportsioonid pole ka viie aastaga muutunud – mõlemad numbrid on kasvanud vaid ühe protsendipunkti võrra.

Kuid vähenenud on skaala teine pool ehk suurt isikuvabadust austavate inimeste hulk, ja seda mõlemas rahvusgrupis.

Langus kaks-kolm korda

Tänavuse uuringu kohaselt oli siinsete slaavlaste seas vastav näitaja 10, eestlaste seas aga 4 protsenti.

Võrdlusena, viie aasta eest oli eestlaste näitaja kolm korda suurem ning slaavlastel veidi enam kui kaks korda suurem (21 protsenti).

«Kui me korda samastame paljuski autoritaarse valitsemisega, siis – mõnevõrra üllatuslikult – eestlased on pisut aldimad kõva käe poliitikale,» analüüsis uuringutulemusi Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla.

«See tõdemus võib olla eestlastele kaunis piinlik, sest tavapäraselt me oleme pidanud ennast ja oma riiki igati demokraatlikuks, kuid need kaks küsitlust näitavad seniste
seisukohtade korrigeerimise vajadust.»

Kui slaavlased kodakondsuse põhjal eraldi gruppidesse jagada, siis karmi käe ihalejate seas pakuvad eestlastele konkurentsi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud.

Toomla sõnul võib selgitusena oletada, et oma riigi kodanikud näevad ühe õigusena nõuda riigilt midagi, olgu see kas või isikuvabaduste piiramine. «Välismaalased on sellistes küsimustes palju tagasihoidlikumad,» lisas ta.

Teises otsas Vene kodanikud

Kõige enam nõuavad isikuvabadusi aga Eestis elavad Venemaa kodanikud.

Isikuvabaduste nõudmine oli 2005. aastal Vene Föderatsiooni kodanikel eriti silmatorkav (32 protsenti). 2010. aastaks oli selliste vastuste osakaal vähenenud ligi kolm korda (11 protsendini).

Toomla sõnul on kummaline, et kõik venekeelse grupid on hakanud viie aasta jooksul isikuvabadusi vähem hindama.

«Sellise mõttekäigu aluseks on arusaam, et opositsioonis olevad jõud peaksid alati rohkem olema vabaduste, demokraatia ja muude taoliste nähtuste poolt, kuna just
need annavad ka opositsiooniline võimaluse,» märkis politoloog.

«Venekeelne elanikkond on aga opositsioonis, ehkki õnneks mitte väga teravas – vähemasti nendele küsitlustele toetudes.»

Reedel esitletud analüüsi «Mitte-eestlaste ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ja osalemine» jaoks tehti kaks eraldi uuringut. Esimene neist vahetult pärast 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimisi ja teine pärast 2009. aasta valimisi, 2010. aasta alguses.

Mõlema küsitluse intervjueeritavate grupp oli ühesugune – tuhatkond vastajat – ning küsitleti nii kodanikke kui mittekodanikke.

Uuringus liideti kokku kolme suurema Eestis tegutseva rahvusvähemuse – venelaste, ukrainlaste ja valgevenelaste – seisukohad. Väiksemad rahvused jäeti lihtsuse huvides analüüsist välja.

Kohalike omavalitsuste valimised võeti uuringu aluseks seetõttu, et neil saavad osaleda ka välismaalased.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus