Vahur Koorits, Postimees
Eestlased marssisid üleeile esimest korda ajaloos paraadil Pariisi peatänaval. Isegi kui neid on seal varem olnud, siis oma lipu all marsiti laupäeval küll esimest korda.
Eestlasi on aeg-ajalt ikka sattunud Prantsuse võõrleegioni. Kuna see üksus marsib igal aastal 14. juulil toimuval Bastille’ vangla vallutamise aastapäeval, siis on täiesti võimalik, et mõni eestlane on ka varem Pariisi peatänaval Champs-Élysées’l marssinud. Küll pole seda aga varem tehtud Eesti riigi ametliku esindajana sinimustvalge lipu all.
Iseenesest tuli uudis võimalusest minna Prantsusmaale paraadile kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli põhikursuse kadettidele ootamatult.
Nad olid just pärast õppeaasta lõppu puhkusele läinud, kui neile pakuti seda võimalust. Kadett Ivo Peets meenutas, et nende kursusel pakuti minekuvõimalust kuuele inimesele, kuid Prantsusmaale tahtsid peaaegu kõik tema kursuse 23 kadetist.
Rividrill ja ekskursioonid
12 kadetti ja kolm nendega kaasa läinud ohvitseri sõitsid Prantsusmaale juba 4. juulil ja veetsid peaaegu kogu järgneva aja paraadiks valmistudes.
Paraadinädalal algas sõdurite tüüpiline päev kell kolm hommikul, mil nad aeti üles, et pärast hommikusööki viia nad Champs-Élysées’le paraadiks harjutama. Poole üheksa paiku jõudsid mehed tagasi Versailles’s Louis XIV kuulsa lossi lähedal asuvasse baasi, kus sõid teise hommikusöögi ja läksid taas rividrilli tegema, sedapuhku ühele lähedalasuvale lennuväljale.
Keskpäevaks oli õppepäev läbi ja sai minna vaatamisväärsustega tutvuma. Seejuures oli palju kasu eestlastele kaasa antud sideohvitserist kapten Jérõme Valette’ist, kes ise on suur ajaloohuviline ja kes seetõttu viitsis eestlastele linna näidates teha rohkem, kui tema ülesanded otseselt nõudsid.
Tema juhendamisel käisid eestlased läbi kõik Pariisi kohustuslikud vaatamisväärsused, kaasa arvatud Eiffeli torni. Nad pääsesid sinna suvisel turismi tippajal ilma tundidepikkuses järjekorras istumiseta ning said kohe ja tasuta lifti peale, mis viis nad otse torni kõige kõrgemale korrusele. Seda kõike sellepärast, et nad viibisid Pariisis Prantsuse riigi kutsel.
Ülev tunne marssida
Sideohvitser jäi oma hoolealustega väga rahule ja nautis oma sõnul nende seltskonnas viibimist. «Nendega mitteläbisaamine on võimatu. Nad on kultuursed ja hästikasvatatud inimesed, kes ausalt öeldes polnud nii lärmakad kui Vahemere-äärsed rahvad,» lausus ta.
Paraad ise meeldis kõigile eestlastele. «Ülev tunne oli marssida. Kogu rahvas aplodeeris ja sai oma rahvast esindada,» lausus Peets. Pärast paraadi sihtpunktiks olnud Con-corde’i väljakult lahkumist läksid eestlased rivisammul läbi rahva oma bussideni.
Nauditav pidu
Kohalikele elanikele on Bastille’ päev suur pidu: juba poolteist tundi enne paraadi algust oli Champs-Élysées’ äär mitmekordselt inimesi täis. Tagantpoolt tulijad pidid vaatama peamiselt teiste kuklaid ja marssivate sõdurite peakatteid.
Oma kohta hea nähtavusega kohas hoiti kiivalt ja endast ette lasti vaid väikesi lapsi. Ometi tehti ka veel üks erand. «Laske mind läbi, mu poeg marsib seal,» ütles üks kaameraga keskealine mees. Piirde ääres seisvad inimesed lasidki uhke isa rahulikult piirde äärde, kus mees oma kaamera tänavale suunas.
Ka ilmajumal oli paraadil osalejate vastu sel aastal väga sõbralik. Paraadieelsetel päevadel oli ilm pilvine ja vilu, mis üsna paksude vormidega eestlastele täiesti sobis, vihma aga õnneks polnud. Laupäeva hommikul oli ilm veel pilvine, ent päeva peale tuli ka päike välja, mis tegi prantslastele nende peo veel nauditavamaks.
Prantsusmaa rahvuspüha paraad
• Paraad viidi läbi Pariisi peatänaval Champs-Élysées’l, kus kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi esindused läbisid umbes 800-meetrise teelõigu.
• Eesti esindajad paiknesid Euroopa Liidu maade üksuste keskel, kõrvuti rootslaste ja soomlastega.
• Eesti delegatsioon kandis paraadil kaitseväe pidulikku tavavormi. Paraadi ajal kanti üksuse ees kõrgema sõjakooli lippu koos mõõkadega lipusaatjatega.
• Paraadi kõrghetkeks oli möödumine Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy tribüünist, kus teiste hulgas jälgis paraadi kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
