07. juuni 2015,
Soome pealinn Helsingi
Foto: EPA
http://www.aripaev.ee/uudised/...
Eestlastest on saanud venelaste ja rootslaste kõrval ühed suurimad kinnistute soetajad Soomes. Kinnisvaraekspertite sõnul on üha enam eestlasi otsustanud lõplikult Põhjanaabrite juurde elama jääda.
Eestlased on viimastel aastatel Soomes tunduvalt rohkem üüripindadele hüvasti öelnud ja endale päris oma pesa soetanud. Soome maa-ameti andmete järgi on eestlastest venelaste järel saanud koguni teised välismaalased, kes ostavad Soomes kinnisvara. Kolmandal kohal on rootslased.
Kui viis aastat tagasi oli eestlastest kinnistute ostjaid mõnikümmend, siis mullu oli neid juba mitusada, rääkis Soome maa-ameti spetsialist Juhani Väänänen Helsingin Sanomatile. Eestlased ei jää kinnisvara ostmisel palju alla venelastele, kes tegid eelmisel aastal Soomes 253 tehingut. 2008. aastal finantskriisi ajal tegid venelased Soomes see-eest lausa 780 kinnisvaratehingut.
Eestlane lahkub jäädavalt
Kommentaar
Eestlased on jalad alla saanud
Martin Vahter, OÜ 1Partner Kinnisvaragrupi tegevjuht
Tallinna kinnisvaraturul on välismaalaste osakaal 10-15%. Siin eluasemeid ostvad välismaalased on välismaalased vaid passi poolest, enamik neist on oma elu Eestiga sidunud. Ka need eestlased, kes Soomes kinnisvara soetavad, on tegelikult sealsed kohalikud.
Piisavalt palju eestlasi on Soome läinud ja seni elanud munitsipaal- või üürikorteris. Nüüd on pika peale jalad alla saadud – muretsetud korralik töö ja tehtud karjääri. Siis tahetaksegi lõpuks ka oma elupaik muretseda, nii nagu seda tehakse Eestiski.
Paarsada tehingut aastas on väike number. Näiteks Tallinnas tehakse iga kuu tuhat tehingut. Helsingi piirkond on juba 3-4 korda suurem kui Talinn. Nii et olgugi, et eestlaste kinnisvaraostu tehingute arvud Soomes on mitmekordistunud, ei ütleks ma, et see on kasvav trend ja turgu mõjutav tegur. Investeeringutena nad kinnistuid ei osta.
Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevjuht Mika Sucksdorff kinnitas, et eestlaste kinnisvaraostu trend Soomes on kasvanud. Tema sõnul tuntakse üha rohkem huvi kontaktide vastu, kust võiks endale Soomes kinnisvara leida. „Samas on eestlane internetiga nii sina-peal, et nad leiavad endale tihti Soome portaalidest kinnisvara ka ilma meie abita,“ ütles Sucksdorff.
Peamine põhjus kasvanud trendil on, et Soome kolinud pered on otsustanud Eesti põhjanaabri juurde püsivalt elama jääda. Sucksdorffi sõnul ei taheta enam sõita Eesti-Soome vahet.
Ka Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et kuigi nende ettevõte Soome turuga otseselt kokku ei puutu, on eestlaste suurem huvi Soome kinnisvara osta silmaga nähtav trend. „Näeme, et paljud, kes on olude sunnil kunagi Soome läinud ei tule enam tagasi,“ ütles Sooman, lisades, et sellised isikud on Põhjas heale järjele saanud ega pea enam elama munitsipaalkorteris, vaid saavad endale nüüd kinnisvara lubada.
Sooman märkis, et eelkõige ei osta kinnisvara siiski nii nimetatud stereotüüpsed ehitajad, kes läksid Soome esialgu kolmeks kuuks, ent kelle seal olek venis paratamatult aina pikemaks. „Räägime inimestest, kes läksid teadliku plaaniga Eesti süsteemist välja, kuna siin ei tasustata teatud ametkohti piisavalt kõrgel. Näiteks arstid,“ selgitas Sooman. „Nende elul Soomes pole viga midagi, see on neil täiesti lill.“
Soome turul mitu muutust
Juba 26 aastat Soomes elanud ettevõtja, OY Mercus Software Ltd omanik Valeri Tiik on ka ise üht-teist Soome kinnisvaraturul soetanud. „Tänapäeval pole piirid enam sellised, nagu me neid vanasti mõistsime. Toimub suurem globaliseerumine ja integreerumine,“ ütles ta. Tema sõnul liiguvad inimesed ikka oma ambitsioonide järgi ja ühel hetkel tahavad kuskil kanda kinnitada. „Mõnel tekib selleks võimalus, mõnel mitte,“ märkis Tiik.
Tiik lisas, et Soome kinnisvaraturul on muutumas nii mõnigi trend. Näiteks on venelased turult lahkumas, mistõttu jääb rohkem kinnisvara kohalike kätte. Samas on Tiigi sõnul soomlastel ära kadunud põhimõte, et kinnisvara ostetakse selleks, et kunagi see lastele edasi pärandada. „Raha tuleb niivõrd raskesti, et kui see lõpuks kätte saadakse, eelistavad soomlased selle pigem enda elukvaliteedi parandamiseks ära kasutada,“ rääkis Tiik.
Venelased tõmbuvad tagasi
Tasub teada
Eelmisel aastal välismaalaste kinnistutehingute arvud Soomes
Kokku 492 tehingut, kokku väärtuses 51,8 miljonit eurot.
Neist 254 tegid venelased, kes ostsid Soomes kinnisvara 26,6 miljoni euro eest.
Põhjamaa riigid tegid 45 tehingut koguväärtusega 3,2 miljonit eurot. Kõige rohkem tehinguid tegid Skandinaavia riigid Ahvenamaal.
Euroopa Liidu riigid 131 tehingut koguväärtusega 11,9 miljonit eurot.
Euroopa Liidu välised riigid 62 tehingut, kokku 9,9 miljonit eurot.
Esimesel kohal kinnistute ostmisel Soomes on venelased, teisel kohal eestlased ja kolmandal rootslased.
Allikas: Soome maa-amet
Tõsi, venelased ostavad Soomes tunduvalt vähem kinnistuid kui tippaegadel – kui enne kriisi tegid venelased 60-70 tehingut kuus, siis nüüdseks on see arv langenud 10-15ni. Aastas tehakse Soomes kinnistutega 60 000-70 000 tehingut. Kuigi venelased ostavad välismaalastest Soomes kinnisvara enim, on nende osakaal kõikidest kinnistuste tehingutes alla poole protsendi.
OÜ 1Partner Kinnisvaragrupi tegevjuht Martin Vahter ütles, et Venemaa majandus ei anna sealsetele inimestele kindlalt tunda. „Numbrid ja statistika on alati viitega ja pilguga minevikku. Nüüd kajastuvad statistikas näiteks Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid,“ märkis Vahter. Olgugi et vahepealsed ehmatused tugevasti kõikuvast kursist on taastunud, jääb venelastel vähem raha kätte kui varem. Nii valitakse Vahteri sõnul ka reisisihtkohtadeks odavamaid kohti kui enne.
Eesti pole enam odav Tšehhi õlu
Samal ajal, kui eestlased ostavad igal aastal Soome üha rohkem kinnistuid, müüvad meie põhjanaabrid kinnisvarabuumi ajal ostetuid kinnistuid maha. Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman tõdes, et soomlased on Eesti kinnisvaraturult kadunud. „Pigem on nad müüja positsioonil kui ostja omal,“ ütles ta. Tema sõnul teevad soomlased praegu sama, mida tegid eestlased 2007-2008. aastatel kriisi ajal. „Eestlased, kel olid tohutud investeeringud Lätis, korjasid esimese asjana seal rahad kokku ja hakkasid tegelema probleemidega kodus. Sama on Soomes praegu,“ selgitas Sooman.
Lisaks Soomes kaua kestnud majanduslangusele on sealsete elanike huvi Eesti kinnisvara osta langenud ka siinse hinnataseme pärast. „Eesti pole enam odav Tšehhi õlu, mida kastide viisi kokku osteti ja ära joodi, ainuüksi selle soodsa hinna tõttu,“ ütles Sooman. Kinnisvarahinnad Tallinnas pole tema sõnul enam Helsingi ja ka teiste linnadega võrreldes oluliselt odavamad.
Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevjuht Mika Sucksdorffi sõnul on soomlased endiselt suurimad välismaalastest kinnisvarasoetajad Eestis. Teisel kohal on venelased, kellele järgnevad rootslased. „Soomlaste ostutrend Eestis on sellegipoolest langev,“ nentis Sucksdorff. Soome investorid tabasid 2009-2010. aastatel turu põhja ja soetasid Eestisse hulgim kinnisvara. Pärast seda on Sucksdorffi sõnul tehingute arv ainult langenud. „Loomulikult ei toeta antud olukorda ka Soome majanduse hetkeseis,“ ütles ta.
Sucksdorff lisas, et kuigi investoreid enam Eestis nii palju pole, on märgata üha rohkem Soome peresid, kes mingil põhjusel Eestisse kolivad. „Paraku ei kompenseeri nende arv investorite langust ära,“ ütles ta.
