Eestist kolivad ära parimas tööeas inimesed PM
Arvamus 22 Apr 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Hanneli Rudi Postimees

Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud head elu otsima parimas tööeas inimesed, kellest enam kui pooltel on keskharidus.

«Kui vaadata seda [väljarändajate - toim] kontingenti, siis nad on kõige paremas tööeas 20- kuni 40-aastased,» selgitas statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask Postimees.ee'le.

Tema sõnul lahkuvad Eestist peamiselt keskharidusega inimesed, neile järgnevad põhikooliga piirdunud ja ainult 10 protsendil kodumaalt lahkunutest on kõrgharidus. Kuna enam kui pooltel lahkunutest on keskharidus, siis võib Kase sõnul öelda, et minnakse lihtsamatele töökohtadele, mis eeldavadki keskharidust.

Soome ja Venemaale

Peamiselt minnakse Soome, kuhu aegade jooksul on kolinud 17 000 inimest. Venemaale on läinud 3000 ja Saksamaale 1200 eesti elanikku. Teistesse riikidesse väljarännanuid on olnud märksa vähem. Soome populaarsust põhjendas Kask sellega, et minna saab sellisesse keelekeskkonda, kus tullakse paremini toime. «Minnakse Soome, kuna paljud oskavad soome keelt ja keskkond on omasem,» selgitas ta.

Statistikaameti andmetel kasvas väljaränne aastatel 2003 kuni 2006 ning alates 2007. aastast on see langenud ning langus jätkub. Kase sõnul võib seda selgitada Eesti paranenud majanduskeskkonnaga. Samas tunnistas Kask, et päris täpselt pole nad seda uurinud.

Väljarändajate arv väheneb

Tartu Ülikooli inimgeograafia eriala doktorandi Kristi Anniste sõnul oli väljarände suurenemine alates 2004. aastast oodatav, kuna teistes Euroopa Liidu liikmesmaades töötamine on muutus järjest lihtsamaks.

«Lisaks on lihtsamaks läinud ka välismaale õppima minemise võimalused, mis samuti suurendab väljarändajate, iseäranis noorte (ja keskharidusega inimeste) osakaalu,» selgitas ta.

Mis puudutab väljarände kahanemist alates 2007. aastast, siis esiteks võib see Annisti sõnul olla märk väljarände stabiliseerumisest uutes ehk tööjõu vaba liikumise oludes.

«Samas on vaadeldav periood nii lühike, et mingeid suuri järeldusi ja põhjus/tagajärg seoseid oleks praegu veel ennatlik teha,» rääkis ta.

Teiseks on Euroopa Liidu sisene tööränne doktorandi sõnul on väga sageli ajutise iseloomuga. See tähendab, et minnakse välisriiki tööle mõttega tulla varsti tagasi, mistõttu see ei pruugi statistikas kajastuda (ei registreerita oma väljarännet).

«Ka see, et suurenenud on «ajutiste» väljarändajate osakaal võib olla põhjuseks, miks väljarände statistika Eestis näitab praegu vähenenud väljarännet,» pakkus ta välja.

Kas kriis viib rahva võõrsile?

Täna avaldati Läti ülikooli teadlaste uuring, mille kohaselt kasvab Balti riikides väljaränne ka majanduskriisi aastatel. «Ka rasketel aegadel minnakse, sest kui töötus kasvab, töökohti Eestis ei looda, siis tuleb hakata otsima alternatiivseid võimalusi,»selgitas Kask. Ta lisas, et samas on minek raskendatud, sest ka mujal on majanduskriis ja näiteks Soomes on tööd raske leida.

«Siis tekib stabiliseerumine ehk rändevood jäävad paigale. Need, kes on, [välismaal] jäävad oma töökohtadele edasi, aga uusi minejaid on võib-olla vähem,» selgitas ta.

Kase sõnul ei saa kindlasti öelda, et Eestist ainult lahkutakse ja tagasi ei tuldagi. «Kindlasti tullakse ka tagasi, aga seda rännet on raske mõõta,» sõnas ta ja lisas, et see sõltub näiteks ka sellest, kas Eestisse tagasikolinu enda uuesti sisse registreerib.

Väärtustada inimest

Küsimusel, kuidas Eestist lahkumist pidurdada, vastas Kask, et majanduskriisi tingimustes on seda raske öelda. Aga kindlasti aitaks tema hinnangul see, kui inimesi väärtustada ja mitte teha kõiki otsuseid nende arvelt.

«Kui meil rändab välja kõige paremas tööeas elanikkond, siis peaks leidma motivatsiooni luua selliseid töökohti, mis motiveeriks inimesi siia jääma,» pakkus ta välja ühe lahenduse.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus