Laupäeval saab Eesti uue erakonna, kui eelkõige eestikeelne Vasakpartei ja põhiliselt vene elanikkonda esindanud Konstitutsioonierakond liituvad Eestimaa Ühendatud Vasakparteiks.

Kaks seni riigikogus esindamata erakonda allkirjastasid liitumislepingu 12. mail.

Ühinemise peavad heaks kiitma kahe partei laupäeval eraldi toimuvad kongressid. Kui need ühinemist toetavad toimub samal päeval liitumiskongress.


Ühiskongressil kinnitab liitumislepingu, programmilised ja lähiaastate prioriteete käsitlevad dokumendid ning kuulutab välja 2010. aastani kestva üleminekuperioodi.

Selle aja jooksul juhivad uut parteid kaks kaasesimeest, üks kummastki ühinevast erakonnast. Eestimaa Ühendatud Rahvapartei esimees valitakse üleminekuperioodi lõpus toimuval kongressil.

Samuti registreerib ühiskongress erakonna üleriigilised fraktsioonid, kinnitab ühendpartei kaasesimehed, keskjuhatuse, kontrolltoimkonna ja konsultatiivse keskkogu koosseis.

Konstututsioonierakonna esimees Sergei Jürgens on öelnud, et ühinemiskongressil tuleb vastu võtta dokument, mis puudutab venekeelse elanikkonna õiguste kaitset.

«Seal tuleb kõige muu kõrval juttu vajadusest säilitada Eestis venekeelne haridus ning lihtsustada Eesti kodakondsuse saamise tingimusi,» lisas ta.

Vasakparteis ühinemise eest vastutav Tiit Toomsalu on öelnud, et uus partei on ainus vasakpoolne erakond Eestis.

Tema sõnul on Ühendatud Vasakpartei lähenemine niinimetatud vene küsimusele erineb senisest ning Eesti venekeelse elanikkonna tulevik peab kujunema Eesti Euroopa Liitu kuulumise kontekstis.

Ühinemiskongressil osalevad Euroopa Vasakpartei keskjuhatuse ja Brüsseli sekretariaadi, Saksa Vasakpartei ja Põhjala vasakroheliste esindajad.

Kaks parteid valmistasid ühinemist ette pikemat aega, varem pidas Konstitutsioonierakonnaga ühinemiskõnelusi ka Vene Erakond Eestis, kuid selle esimees Stanislav Tšerepanov välistas liitumise eestikeelse Vasakparteiga.

Kunagi Eestimaa Ühendatud Rahvapartei nime kandnud Konstitutsioonierakonda juhtiv Jürgens on ühinemist põhjendanud arvamusega, et rahvuslike venekeelsete parteide aeg on Eestis möödas. Tema sõnul näitavad seda kasvõi valimistulemused.

Sama teemat puudutas kaitsepolitsei äsjane aastaraamat, mille kohaselt oli Venemaa välisluureteenistuse poliitilise luure üks põhieesmärke viimastel aastatel Venemalt toetatud ja juhitud Konstitutsioonierakonna esindatuse tagamine riigikogus 2007. aasta märtsivalimistel. See eesmärk jäi saavutamata.

Mullustel sai Konstitutsioonierakond 0,9 ja Vasakpartei 0,1 protsenti häältest.

Praegu kuulub Konstitutsioonierakonda üle 1500 ja Vasakparteisse umbes 1000 inimest.

Märkmed: