Eestis tähistati taasiseseisvumise 16. aastapäeva
Eestlased Eestis 24 Aug 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
20. augustil tähistati Eestis taasiseseisvumise 16. aastapäeva. Sel päeval kohtus president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus presidendilossi avatud uste päevale tulnud külalistega, osales „20. augusti klubi“ koosolekul ning Lennart Meri kõnede kogumiku „Poliitiline testament“ esitlusel.

President ütlles „20. augusti klubi“ liikmetele peetud kõnes: „…Teie olite noil päevil Toompeal, teie olite otsustajad. Ühtaegu oli teie olukord väga lihtne, sest ülesanne oli teile selgemast selgem. Teisalt lasus teil ränkraske vastutuse koorem. Teile ei olnud antud võimalust eksida. Te ei saanud alt vedada oma rahvast, kes oli seda hetke oodanud 51 aastat.
Teil jätkus riigimehelikkust unustada erimeelsused ja suruda maha isiklikud eelistused. Tulemus oli parim võimalikest. See oli kõigi Eesti-meelsete jõudude kompromiss.

Ma tänan teid selle otsuse eest. Nagu tänab teid ka Eesti rahvas ning nagu tänavad teid meie lapsed ja lapselapsed.“

Samal päeval andis president Ilves Kadriorus kultuuritegelastele korraldatud vastuvõtul Eesti iseseisvuse taastamise mälestuskivi kunstnik Heinz Valgule, kellele kuulub iseseisvuse taastamise aja üks kuulsamaid lauseid: „Ükskord me võidame niikuinii!“

Eesti riigipea rõhutas vastuvõtule kutsututele kõneldes, et 20. augustit tuleks nimetada just iseseisvuse taastamise aastapäevaks ja mitte taasiseseisvumise päevaks.

„Kas tõesti me mõtleme poole sajandi vältel igatsetud vabaduse tagasitulekule kui umbisikulisele, teiste poolt tehtule? Sõna “taasiseseisvumine” aga just seda ütleb. “Iseseisvuse taastamine” on seevastu aktiivne, meie endi sihipärane tegevus. Nagu see ju tegelikult ka oli,“ ütles president.

Eesti riigipea sõnul ollakse harjunud rääkima, et Eestis ei valatud iseseisvust taastades tilkagi verd. „Aga see pole ju nii. Eesti sai uuesti vabaks, makstes selle eest enam kui 50 aasta vältel kümnete ja kümnete tuhandete elude ning purustatud saatustega,“ sõnas Eesti riigipea. „Kommunistlik rezhiim nõudis ainuüksi Eestis sadu tuhandeid ohvreid tapetute, vangistatute, küüditatute, põgenike ja tagakiusatutena.“

„Totalitarismi kurjusele vastu hakkajate eeskuju ja nende kannatuste meenutamine aitas eesti rahval endaks jääda ja riiklik iseseisvus taastada. Ma arvan, et kommunismiohvrid väärivad seetõttu esinduslikku mälestussammast. Mitte ainult Ameerika Ühendriikide, vaid ka Eesti Vabariigi pealinnas,“ rõhutas riigipea. (E/EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus