Eestirootslased kolivad Pakri saartele tagasi Autor: Linda-Mari Väli EPLO
Eestlased Eestis 05 Nov 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Aastakümneid tühjalt seisnud Pakri saared, mida Nõukogude armee kasutas pommitamise harjutusväljakuna, on taassünni lävel. Sajandi eest enam kui neljasajale inimesele koduks olnud saartel on praegu kõigest üks püsielanik, kuid endist küla taastavad seal juba mitu eestirootslaste perekonda. Samuti on saarte elanikkond täienenud sinna maastikuhoolduseks viidud lammaste ja mägiveistega.

Ka Paldiski linn, mille koosseisu Pakri saared kuuluvad, on huvitatud püsiasustuse taastamisest ning koostab omalt poolt saarte üldplaneeringut. Omavalitsuse tellitud üldplaneeringut vaevad praegu keskkonnamõju hindajad, et selgitada, kui mahukat ehitustegevust looduskaitse­alused saared välja kannatavad.

Üldplaneeringu autorid osaühingust Hendrikson & Ko rõhutavad, et saarte hoonestuslahendused on kavandatud võimalikult looduslähedaselt. „Kü­lad hakkaksid paiknema kobaratena, et nende ehitamisega maas­tikku võimalikult vähe mõjutada,” selgitas ettevõtte üldplaneeringute osakonna juhataja Pille Metspalu. „Talumajapidamiste juurde kuuluksid ka lambafarmid, sest loomade karjatamine aitab vältida võsastumist ning säilitada kauneid, avatud maastikke.” Pudulojuseid elab saartel praegugi, kuid üldplaneeringu järgi ehitataks saartele lisaks koguni neli suurt lambafarmi.

Teise ilmasõja järel lagunema jäetud külad on plaanis korrastada ja elamiskõlblikuks muuta. Vaid kõige suurema hüljatud asula, Suur-Pakri suurküla hoonestuse säilmed puhastatakse võsast ja kujundatakse varemepargiks.

Pakri Saarte Arendamise Siht­asutuse juhataja Paavo Pilve sõnul on saartel püsivalt elama hakkamisest huvitatud peamiselt etniliste juurtega eestirootslased, kuid ideaalis kuuluks sihtrühma kõik inimesed. „Kui saarele organiseerida konkreetsed töökohad, näiteks põllumajanduses või turismisektoris, saaks osa inimesi rahulikult aasta läbi Pakril pesitseda,” selgitas Pilv. „Samas võiks arendada ka hooajalist asustust, kuna uued majad võib planeerida ka suvilateks.”

Tee turistidele valla

Osana Pakri püsiasustuse taastamise plaanidest kavandatakse üldplaneeringus peale teede ja elektrivõrgu ehituse ka sadamat, mis võimaldaks avada laevaliikluse saarte ja mandri vahel. Kahe saare vahele on kavandatud aga umbes poole kilomeetri pikkune sild.

„Kui kõik hästi läheb, võetakse üldplaneering vastu juba järgmise aasta kevadeks,” on Pakri Saarte Arendamise SA juhataja Paavo Pilv optimistlik, lisades aga, et sellele järgneb veel pikk töö. „Hoonestuslahenduste kohta tuleb koostada detailplaneeringud ja alles pärast seda algavad arhitektuurikonkursid.”

Paldiski linnapea asendaja Heldur Suuni hinnangul teeb arendus Pakri saared ahvatlevamaks ka turistidele. Külaliste tarvis on üldplaneeringus kavandatud Väike-Pakrile puhkeküla ja konverentsikeskus.

Pakri kogukond eksiilis

•• Saarte arengust on huvitatud ka MTÜ Pakri Kogukond, mille liikmeskonna moodustavad umbes sada Pakrilt pärit eestirootslast. Ühing alustas tegevust 1992. aastal, et saada tagasi saareelanikele kuulunud maa ning puhuda seal külaelu taas õitsele. Pakri Kogukond on võtnud ette ka kabeli ja kiriku korrastamise.

•• Kuna maade tagastamine venis üle kümne aasta, hakati esimesi maju ehitama alles viie aasta eest. Pakri Kogukonna juhatuse liige Jana Stahl rõõmustab, et nüüd on elutuluke saarel ometi süttinud ja külaelugi hakkab taastuma. Ka saare ainus püsi­elanik eestirootslane Mati-Erki Nyman on ühingu liige.

•• Stahl rääkis, et MTÜ Pakri Kogukond pingutab praegu selle nimel, et Pakri lisataks püsiasustusega väikesaarte nimistusse – sel juhul oleks tagatud ka riigi toetus paiga arengule.

•• Pakri saared asustasid 1345 viis rootsi perekonda, kes ostsid Padise kloostrilt Suur-Pakri.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus