BNS, PM

Eesti riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) direktori Andres Siitani arvates ei elaks orkester üle kultuuriministeeriumi poolt ette kirjutatud eelarvekärbet.

Siitan ütles BNSile, et kui riik soovib kollektiivi säilitada, siis peab raha juurde tulema. «Kurb kogu asja juures on see, et kultuuriminister viitab küll minu juhtimisvigadele, kuid ühe laua taha istuma ja asja sisuliselt arutama nõus ei ole,» ütles Siitan.

Kulusid on hoitud miinimumi piires

ERSO direktori sõnul pole talle teada, millise metoodika ja arvutuste põhjal on orkestri tegevuskulude 4,3 protsendini ulatuv kasv tuvastatud.

«Ministri sõnul on kultuuriministeeriumi komisjoni tööd kokku võttev memo asutusesisene töömaterjal, mis ei kuulu väljastamisele,» on Siitan nördinud. «Minu hinnangul vajab käesolev olukord väga sisulist dialoogi, kuid kahjuks pole alates selle aasta märtsi algusest minister vastanud ei minu kirjadele ega ka soovile kokku saada.»

Siitani kinnitusel on ERSO alates aastast 2001, mil selle kontserdikorraldus Eesti Kontserdi omast eraldus, pidanud olemasolevatesse vahenditesse ülisäästlikult suhtuma ja kõik kulud on hoitud miinimumi piires. Seega puudutab 20 protsendini ulatuv tegevustoetuse kärbe võrreldes 2008. aastaga otseselt töötajate palkasid, sest muid kokkuhoiukohti Siitani sõnul enam sisuliselt ei ole ja sümfooniaorkestri koosseisu koondada ei saa.

Kärbe viiks muusikud välismaale

Siiani ERSO töötajate palganumbreid vähendanud ei ole ning eelarvekärped tasandatakse töötajate palgata puhkusel olemisega. «Praegune olukord aga tähendaks, et iga töötaja peaks iga nädal ühe päeva olema tööta ja palgata,» selgitas Siitan.

«Sellist meedet rakendades tekiks olukord, kus iga muusik, kellel vähegi võimalik, otsiks tööd mõnes välisriigis ning kõik viimase kümne aasta jooksul koju tagasi tulnud talendid lahkuksid uuesti ning Eesti esindusorkester lakkaks olemast rahvusvahelisel tasandil arvestatav kollektiiv,» kirjeldas Siitan orkestri võimalikku tumedat tulevikku.

Märkmed: