TIINA NÕLVAK

Erakordselt lumerohke ja ilusa talve järel on Eestimaad tabanud uputuste laine. Sulav lumi ja vihmad on teinud tiikidest ja põldudest järved ning ojadest ja maanteedest jõed.

Tartus on Emajõgi saavutanud viimase 10 aasta rekordkõrguse – kokkuleppelisest nullpunktist 300 cm kõrgem veetase. Läbi ajaloo on kõrgeim tase olnud 373 cm ja rekord pärineb aastast 1867. Kaldaid on asunud liivakottidega kindlustama nii Tartu elanikud kui appitõtanud kaitseväelased. Eile näidati televiisoris Vana-Ihaste linnaosa, kus tänaval saab liikuda paadiga ning majade keldrid, garaazhid ja kõrvalhooned on vee all ja sees. Tartu kesklinnas ei ole veetõusu põhjust karta, sest kuigi mõne silla alt ei pääse enam kuiva jalaga läbi ja Emajõe ärikeskuse ning avaturu juures on vesi alumised kõnniteed üle ujutanud, jäävad linnatänavad jõeveest puutumata. Nimelt on jõesängi kaldarajatiste kõrguseks neli-viis meetrit üle mõõdulati nulli, kuid nii kõrgeks pole Emajõgi viimaste sajandite jooksul kerkinud. Ka Supilinn päästeti uputusest paari truubi liivakottidega kinnitoppimisega.

Parem pole lugu ka Pärnus, kuid vesi pole siiski veel nii kõrgel kui mõni aasta tagasi. Ikkagi on vanemate majade keldrites nii palju vett, et talvevarud on rikutud ja moosipurgid uppunud. Paadisõitu saab nii mõnelgi Pärnu tänaval teha küll.

Hull on olukord uutes Tallinna lähedale põldudele ehitatud elurajoonides, kus tänavatel puudub vihmavee äravool või on tänavad veel pooleli ehitamisega. Vesi on tunginud hoovidesse ja treppidele. Majadeni pääseb vaid uhkete ja kõrgete jeep’idega ja loomulikult paadiga. Kuna sellistessse elurajoonidesse on reeglina elama asunud noored pered, siis lastega õueminek on praegu võimatu ja need, kellel kõrgeid autosid pole, kuiva jalaga koju ei pääse. Peetri külas Rae vallas on valla ja elanike vahel puhkenud tõsine tüli, sest ehitajate tegemata töid, mis oleksid taganud sulavete äravoolu, ei taha vald oma rahadega lõpetada.

Üleujutav Mustvee jõgi ulatus jõe läheduses maa sees oleva mahutini, milles olev kerge kütteõli segunes veega ja voolas mahutist välja ning tekitas jõe reostusohu. Päästemeeskond piiras tõketega reostuse leviku, mahuti pumbati tühjaks ning tõsteti traktori abil maa seest välja.

Soomaal (vt fotod teisal tänases lehes) läinud nädalal otsustavalt üle Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõe kallaste tõusnud suurvesi on nüüdseks üle ujutanud metsaalused, luhad ja karjamaad, tunginud sisse majaustest ja saunaakendest ning katnud kilomeetrite viisi maanteid. Kui läinud reedel mõõdeti Riisa veemõõdujaamas viimaste aastate kõrgeim veeseis, 3,93 meetrit võrreldes suvise madalseisuga, siis eile hommikul oli sealne tõusuveenäit juba 4,93 meetrit.

Kuigi suurvesi on saavutanud tänavu ilmselt oma harja, sest lumi on peaaegu sulanud ja vihma ei ennustata, võtab selle merre voolamine päevi.

Nii et kummikud on Eestis praegu väga popid jalavarjud.

Märkmed: