Eestil on piir olemas.
Eestlased Eestis 15 Apr 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Uut piirilepingut pole vaja sest piirileping on olemas.

Olukord on siiski selline, et Eestis puudub ja on alates 1991 puudunud ühtne arusaam piirilepingu küsimuses. Ühtset ametlikku seisukohta Tartu rahuleppe suhtes pole. Rohkem kui 20-ne aastaga pole seda suudetud luua.

Samal ajal kui mitmed poliitilised jôud on piirilepingu sôlmimise poolt olnud on väga paljud kodanikud ja liikumised sellele vastu seisnud.

See on väljendunud paljudes uue piirilepingu sôlmimise vastastes meeleavaldustes ja sellel teemal korraldatud üritustes aga ka sôltumatute küsitluste läbi. Üks suurem piirilepingu vastane meeleavalduslaine toimus Eestis 2014 veebruari lõpus vahetult enne uue piirilepingu allakirjutamist Moskvas. Väiksemad piketid ja meeleavaldused on kestnud regulaarselt aastaid, need on toimunud Tartus, Pärnus, Viljandis ja arusaadavalt enamasti Tallinnas. 16.aprillil 2014 on järgmine meeleavaldus ja see toimub Tallinnas Toompeal, Riigikogu hoone ees.

Rahulolematuse pôhjus on selles, et Tartu rahuleping, mis sôlmiti Eesti ja Venemaa vahel 1920 sisaldab ka piirilepingut koos kogu vajaliku informatsiooniga.

Ajaloost: 1944 aasta sündmuste tulemusena nihutati Stalini jôupoliitikaga Eesti piiri (ENSV piiri) mille tulemusena Petserimaa ja osa Setumaast (kus elab vanem murdegrupp eestlasi) sai Nõukogude Liidu osaks. Muudatusi tehti ka 1945 ja 1946 aastal.

Nüüd, pärast sündmusi Ukrainas on ilmselt lihtsam ja ka julgem aru saada, mis juhtus Eestis (aga ka mujal ) nõukogude okupatsiooni ajal.

Stalini poolt jôuga tekitatud piir oli piiriks kogu nôukogude okupatsiooni aja Nõukogude Eesti ja Nôukogude Venemaa vahel. Eesti Vabariigi taastamise järel 1991 aasta 20 augustil tunnustas Nôukogude Liit 6. septembril Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nôukogude Liidu vahel jäi aga kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja NSVL piiri. Pärast Nôukogude Liidu laialisaatmist 26.detsembril 1991 jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni.

Tänased Eesti poliitikud on peamiselt uue piirilepingu sôlmimise poolt ja nii see allkirjastati 18.veebruaril tänavu Moskvas ning nüüd on kavas see Riigikogus ratifitseerida.

Paljud tuntud teadlased ja spetsialistid (Herbert Lindmäe, ôigusteaduste doktor, Tartu ülikooli emeriitprofessor, endine Eesti Kongressi saadik; Toomas Varrak, Tehnikaülikooli emeriitprofessor; Iivi Zájedová filosoofiadoktor, Läänemere Liidu liige; Helir-Valdor Seeder, endine Eesti pôllumajandusminister; Inara Luigas, Riigikogu liige, Setumaa saadik; K.Jaak Roosaare, jurist; Jüri Estam, ajakirjanik; Jüri Saar, Tartu Ülikooli professor ja paljud teised) on hoiatanud uue piirilepingu sôlmimise eest. Avalik arutelu piirilepingu küsimuses on aga olnud tagasihoidlik, nii ka teave üleriigilises meedias. Poliitikud ei ole reageerinud rahva vastuseisule piirilepingu suhtes.

Mingil selgelt väljendamata põhjusel pole pärast Nôukogude Liidu lagunemist ôiget piiri praktikas taastatud.

On spekulatsioone, et uus piirileping on poliitiline katse varjata poliitikute tegemata tööd....

Piirilepingu olemasolu või puudumise kohta saab öelda järgmist: ”Tartu rahulepingu III artikkel ja selle lisad fikseerisid Eesti - Vene piiri, kasutades  geograafiliste kohanimede loetelu, mille abil määrati looduses kulgev piir. Tartu rahulepingut ei ole ei Eesti ei Venemaa denonsseerinud, küll on aga Venemaa (NL) seda lepingut rikkunud. Lepingu rikkumine ei muuda lepingut õiguslikult mittekehtivaks. Õiguslikus mõttes kehtib Tartu rahulepingu piir niikaua, kuni see ametlikult denonsseeritakse või asendatakse uue lepinguga. Uue lepingu sõlmimisega soovib (1) Venemaa saavutada seda, et teda ei saaks õiguslikult süüdistada lepingu rikkumises, agressioonis ning Eesti õigusevastases liitmises NL koosseisu 1940. aastal ja kõigis sellega seotud kuritegudes, k.a. tapmised, küüditamised, vara õigusvastane võõrandamine jne; (2) võtta Eesti riigilt õiguslik argument, et 1991. aastal taastati Eesti riiklik iseseisvus  (mitte ei loodud uut riiki, mis oleks NL järglasriik ning kannaks sellest tulenevalt kohustusi Venemaa ees, sh sõlmida uus piirileping jne).”T.Varrak

Väga paljud inimesed Eestis on pidevalt teatanud oma vastuseisust uuele piirilepingule (Ligikaudu 30 tuhat inimest on kirjutanud alla erinevatele vastukirjadele, petitsioonidele jne. Mitu korda on pöördutud kohtusse (2013 Mart Niklus ja Kalju Mätik ning jurist Aare Pällin), ka on pöördutud politsei poole (2014 Holger Kaljulaid), kuna allakirjutatud piirilepingu sôlmimine on vastuolus pôhiseadusega andes 5,2 % Eesti pinnast Venemaale.

Valitsuse ja rôhuva enamuse Riigikogu liikmete käitumine on, tundub et enamus rahvale arusaamatu.

Uue piirilepingu ratifitseerimisega tekib uus riigiôiguslik olukord, mille toimimist ja tagajärgi on raske ette arvata.


Samal teemal:
http://www.eesti.ca/iivi-zajed...

http://www.eesti.ca/heiki-kort...

http://www.eesti.ca/langenud-v...

http://maaleht.delfi.ee/news/u...

http://www.eesti.ca/motleme-ve...

http://www.delfi.ee/news/paeva...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus