See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/eestikeelse-tuleviku-nimel/article18978
Eestikeelse tuleviku nimel…
08 Feb 2008 em
Nii on pealkirjastnud oma ettekande Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik, filosoofiakandidaat Jüri Valge. Avateema Emakeele Päeval, 18. veebruaril, algusega kell 12.00 Eesti Maja kristallsaalis.

Kuidas on saanud väikese rahva „maarahva keelest“ tänapäeva suurte rahvaste ja keelte hulgas maailmataseme vääriline, eesti rahva kultuuri ja vaimusuurust märkiv väljendusrikas eneseavaldus sõnas ja kirjas?

Sellele ja erinevatele keeleküsimustele püüavad vastust anda ja selgust tuua need eesti keeleteadlased eeloleval Emakeele Päeval, keda seob omavahel Eesti Emakeele Seltsi liikmelisus. Neile on eesti keel tõesti Eesti tuleviku kõige tähtsamaks pandiks.

Eesti Emakeele Selts asutati 1920.a. ja see on püsinud ka läbi raskete sõja- ja okupatsiooniaastate. Esimeseks esimeheks 1920—1924 oli kõigile tuntud eesti sõber, professor Lauri Kettunen. Järgnevatest on meile tuntumad Andrus Saareste, Julius Mägiste ja Johannes Voldemar Veski. Meie tänastest külalistest on esimehe kohustusi kandnud Jüri Viikberg 1992—1993, Mati Erelt 1997—2006 ja momendil Helle Metslang.

Kes on siis meie külalised? Vaatleme neid pisut tähestiku järjekorras.

Mati Erelt — emeriitprofessor. Tartu Ülikooli eesti keele professor 1995—2006. Helsingi Ülikooli külalisprofessor 1991—1995, Emakeele Seltsi esimees 1997— 2006. Tänapäeva eesti kirjakeele grammatilise ehituse uurija, mitme eesti keelt käsitleva raamatu ja sõnaraamatu autor.

Helle Metslang — tänapäeva eesti keele professor, Tartu Ülikooli professor alates 2007.a., 2004—2007 Helsingi Ülikooli eesti keele ja kultuuri külalisprofessor, 2000—2006 Tallinna Ülikooli eesti keele professor. Emakeele Seltsi esimees alates 2006.a. Eesti keele grammatilise ehituse uurija. „Eesti keele grammatika“ I (1995), II (1993) autor.

Maire Raadik — Eesti Keele Instituudi teadur. Tegeleb eesti üld- ja oskuskeelekorraldusega, osalenud 1999 ja 2006 Õigekeelsussõnaraamatu koostamisel. Emakeele Seltsi ajakirja „Oma keel“ toimetaja 2000—2006.

Jüri Valge — Tartu Ülikooli õppejõud 1979—2003 (õpetajast professori kohusetäitjani), 1984—1988 Turu Ülikooli eesti keele lektor, 1989—1990 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan, alates 1998.a. Haridus– ja Teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik. Teose „Eesti keele arendamise strateegia“ (2004—2010) autoreid.

Jüri Viikberg — professor. Tallinna Ülikooli õppejõud (a.-st 1989, dotsent 1997, professor 2005), kauane Eesti Keele Instituudi murdeuurija, Emakeele Seltsi abiesimees ja esimees 1992—1993. Käinud keelemurrete kogumismatkadel Ingerimaal, Eesti kihelkondades, Siberis, Taga-Kaukaasias ja Krimmis. Koostanud 12-köitelist „Eesti murrete sõnaraamatut“, millest on 1994—2007 ilmunud 19 vihikut. Muust koostatust-toimetatust: „Vene impeeriumi rahvaste punane raamat“ (1993; ingl.-k. tõlge 2001), „Eesti rahvaste raamat“ jm.

Jaak Viller — Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja alates 2005.a. Töötanud nii Vanemuise kui Estonia teatri direktorina ning kultuuriministri asetäitjana.

Armas lugeja. Nagu näed, on need väga kompetentsed eesti keele uurijad, arendajad ja propageerijad. Samas inimesed, kes tõesti tunnevad muret eesti keele ja eesti rahva tuleviku pärast. Eesti kool on olnud nendega ligi kolm kuud kirjavahetuses. Vaatamata professoritiitlitele on nad saanud meile omaseks inimeste ja kaaseestlastena, kes on valmis tulema abiks meie võitluses eesti keele säilitamiseks siinsel mandril. Tulge kõik — keele oskajad ja huvilised, Emakeele Päevale.

Päevakava:
- registreerimine 12.00—12.30;
- Jüri Valge „Eestikeelse tuleviku nimel” 12.30—13.15;
- Maire Raadik „Keelehoolde sihid ja suuted“ 13.15—14.00;
- Mati Erelt „Muutusi eesti keele lauseehituses“ 14.00—14.45;
- kohvipaus 14.45—15.15;
- Helle Metslang „Eesti keel, lihtne ja keeruline“ 15.15—16.00;
- Jüri Viikberg „Keelemosaiik kodu- ja välismaal“ 16.00—16.45;
- Jaak Viller „Eesti keelepoliitika tänapäeva tõmbetuultes“ 16.45—17.15.
Ettekannete pikkuseks on 30 minutit. Igale ettekandele järgneb veerandtunnine küsimuste-vastuste periood ja arutelu.
Ettekanded on sõnalised ja visuaalsed. Külalistel on kaasas arvukas raamatunäitus, mis annetatakse eesti koolidele.
Kohtumiseni 18. veebruaril kell 12.00 Eesti Majas.
Märkmed: