See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/eesti-kaitsevae-esmane-valmidus-piirdub-praegu-paarisaja-mehega-etv24/article16684
Eesti:Kaitseväe esmane valmidus piirdub praegu paarisaja mehega ETV24
20 Jun 2007 EWR Online
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul saab Eesti sõjalise ohu korral kohe kasutada vaid paarisadat Scoutspataljoni meest.

Laaneots nentis kolmapäeval Eesti Reservohvitseride Kogu 10. aastapäevale pühendatud sümpoosionil, et varasemate jalaväepataljonide muutmisega väljaõppekeskusteks 2002. aastal praktiliselt likvideeriti kaitseväe valmidussüsteem, vahendas Postimees.

Väljaõppekeskuste loomine tähendas Laaneotsa sõnul seda, et nende staapidele jäid vaid ajateenijate väljaõppega seotud küsimused ning ohuolukorras ei saaks väljaõppekeskused väeosade operatiivjuhtimist teostada.

Laaneots nimetas veaks ka nelja maakaitsepataljoni formeerimist Kaitseliidu baasil, mistõttu on praegu reaalsed sõjaaja ülesanded vaid vähem kui pooltel Kaitseliidu 10 000 liikmest. Tema sõnul tuleb kaitseväe valmidussüsteemi taastamiseks väljaõppekeskused taas muuta normaalseteks pataljonideks, millel on reaalne riigisisene operatiivvalmidus, samuti välja arendada kaitseringkonnad.

Tegemist ühe karmima ametlikult ja avalikult välja öeldud hinnanguga Eesti kaitseväe selle aastakümne arengute kohta.

Seda, et kaitseväe praegust arengut suunav valitsuse 2004. aastal kinnitatud kaitseväe struktuuri- ja arenguplaan (KSAP) on ajale jalgu jäänud ega vasta enam reaalsusele, tunnistas sümpoosionil ka kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Laaneotsa sõnul plaanitakse lähiajal üle vaadata ka ajateenistuse süsteem ning minna üle 6-, 9- ja 12kuulisele ajateenistusele. Peastaabi plaanide kohaselt teeniksid tavalised reamehed kuus kuud, erialaspetsialistid üheksa kuud ning allohvitserid ja reservrühmaülemad 12 kuud.
Toimetas Evelin Soosaar
Märkmed: