Eesti viinal on rukki maitse ja lõhnHeiki Raudla
Eesti ainus piiritusetehas kasutab kodumaist mahevilja ja pürib oma toodanguga premiumklassi vodkaks.
Rakvere piiritusetehase ja Moe peenviinavabriku omaniku Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov võtab Rakvere piiritusetehase eelmise direktori kabinetis, praeguses nõupidamisruumis, kapist klaasi tagant lapiku läbipaistva pudeli, millele on musta markeriga kirjutatud 1.06.2010.
Sellele pudelile kirjutatud kuupäevast loetakse Eesti piiritusetootmise taassündi.
“See oli esimene piirituseliiter, mis tuli vahepeal kaks aastat seisnud Rakvere piiritusetehasest. Kõik, kes nuusutasid ja maitsesid, on siiani elus ja terved,” teatab ta.
Piiritus käib läbi mitmest laborist. “Masinad on küll targad, aga haistmis- ja maitsmismeeli need ei asenda,” nendib Sven Ivanov. “Lõhn ütleb kõik.”
Ettevõtte tegevjuht Arno Kangur täiendab, et piiritusel peab olema toorainele iseloomulik maitse ja lõhn. “Meie piiritusel ja viinal on rukki maitse ja lõhn,” lisab ta.
Ivanovi jutu järgi on Rakvere piiritusetehase toodangu näitajad mitu korda paremad kui ELi normid ette näevad.
“Euroliidu normide täitmine on naljaasi, seda saab ka kodus ämbri ja keedupotiga,” tunnistab ta. “Aga kui arvestada Vene GOSTi… Spirt võssokava sorta on Venemaal kõige kehvem piiritus üldse. Neil on seal veel ekstra-, luks- ja premium-klassid.”
Ivanovi ja Kanguri sõnul ei ole hea viin jääkülm ja maitsetu, nagu arvatakse, vaid hea maitsega ja seda tarbitakse peaaegu toasoojalt. Üks võimalus viinale mekki anda on viinale maitseaineid ja suhkrut lisada, teine võimalus on naturaalne maitse.
