Silver Saluri POSTIMEES

Postimehe tellitud Emori uuring näitab, et nii eestlased kui mitte-eestlased hindavad Eesti-Vene suhteid endiselt pigem halvaks ning peavad seda võrdselt Eesti jaoks suureks probleemiks.

TNS Emori projektijuhi Jaanika Hämmeli sõnul võib üllatavaks pidada aga seda, et nii eestlaste kui mitte-eestlaste hulgast leiab suur osa, et suhete paranemine sõltub ikkagi mõlemast riigist.

«Probleemi nähakse objektiivsemalt, mitte ainult must-valgelt,» tõdes Hämmel. Uuringus leidus ka eestlasi, kes ootaksid initsiatiivi vaid Venemaalt, ja mitte-eestlaste seas neid, kes ootavad seda pigem Eestilt, kuid nende inimeste hulk on pigem marginaalne.

Riigikogu väliskomisjoni juht Sven Mikser sõnas, et Eesti ning Venemaa vahelised suhted on madalseisus juba pikemat aega ning sellest välja tulekuks läheb tõenäoliselt veel kaua aega.

«Praegu tundub, et poliitiline liin Moskvas on eelkõige suunatud suhete teravdamisele,» lausus väliskomisjoni juht.

Head tahet pole

Mikseri sõnul võib Eesti küll head tahet üles näidata, ent kui Venemaa omalt poolt vaeva ei näe, on kogu üritus tulutu. «Hetkel [Venemaal] head tahet pole,» ütles ta ning lisas, et sama seis on Venemaal ka teiste riikidega.

TNS Emori korraldatud uuringus said osalejad ka ise öelda, mida nende meelest tuleks teha, et kahe riigi vahelised suhted paraneksid. Erinevaid variante olid altimad pakkuma just mitte-eestlased. Midagi ei osanud öelda 25 protsenti muulastest ning ligi pooled (46%) eestlastest.

Ennekõike tuleks elanike arvates enam pidada dialoogi ning olla kompromissialtimad. Mitte-eestlased märkisid eestlastest sagedamini ka vajadust andestada, olla usaldavam ja avameelsem.

Pall nende väravas

Seitse protsenti eestlastest leidis, et probleem seisneb Venemaa ebademokraatlikkuses ja idanaaber peaks muutuma. Viis protsenti vastajatest leidis ka, et Venemaa peaks enam püüdma Eestit mõista ja olema vähem agressiivne.

Mõistmise osas väliskomisjoni juht Sven Mikser aga erilist lootust ei hellita. «See on naiivne eeldus, et Venemaa soovib suhteid parandada,» sõnas SDE fraktsiooni kuuluv Mikser. Tema hinnangul ei ole idanaaber vähemalt praegu suhete parandamisest huvitatud.

Ka kaitseuuringute keskuse direktor, Venemaa-ekspert Kadri Liik nentis, et riikide omavahelised suhted saavad paraneda vaid juhul, kui idanaaber tunnistab Eestit seaduspäraselt õiglase riigina. «Praegu on kõik kaardid Venemaa käes,» lausus Liik.

Kas Venemaa üldse Eestisse kunagi mõistvalt suhtuma hakkab, ei osanud ekspert öelda.

«Teoreetiliselt on see võimalik, kuid Venemaa peab siis oma maailmavaadet korrigeerima,» leidis ta.

Kadri Liigi sõnul oli Venemaal selleks võimalus 1990. aastatel, kuid seda teed ei mindud.

«Praegusel juhul on Venemaa aga kõikide lääneriikidega oma suhteid teravdanud,» nentis Liik. Tema sõnul leidis Venemaa juba 2004. aastal, et suhteid Balti riikidega ei olegi vaja hoida.

Eelkõige peab Liik aga halbade suhete põhjuseks Venemaa enese arengut viimase viieteistkümne aasta jooksul.

Märkmed: